Lisaks muudele andmetele on Eesti rahvastikuregistris Eesti kodaniku kohata kirjas ka tema elukoha aadress. Elukoha aadressiks rahvastikuregistris võib olla nii Eesti kui ka välisriigi aadress ning andmed kannab registrisse kas kohalik omavalitsus Eestis või Eesti Vabariigi välisesindus inimese taotluse (elukohateate) alusel.
Rahvastikuregistri elukohaandmetel on paljudel juhtudel ka õiguslik tähendus. Näiteks eeldatakse ametlikus asjaajamises pea alati, et inimesele tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile saadetud teated jõuavad temani ning elukoha aadressile saadetud teate mittekättesaamist ei saa vabandada sellega, et tegelikult inimene sel aadressil ei ela. Lisaks on rahvastikuregistrisse kantud andmetel tähendus ka maksude laekumisel, kohaliku omavalitsuse teenuste osutamisel ja valimistel osalemisel. Näiteks ei saa valimistel häält anda inimene, kellel elukoha andmed puuduvad rahvastikuregistris sootuks või kui puuduvad andmed tema või tema esivanemate viimasel elukoha kohta Eestis (ei ole võimalik määrata valimisringkonda).
Korrektsed elukoha andmed rahvastikuregistris on eelkõige just inimese enda huvides ja seda ka siis, kui inimene elab välismaal. Teadmine, kui palju mingis riigis või piirkonnas Eesti kodanikke elab, aitab riigil palju paremini Eesti kodanikega kontakti hoida ning paremini planeerida välisesinduste või laiemalt riigi poolt välisriigis elavatele Eesti kodanikele pakutavaid teenuseid.
Kõige lihtsam on oma elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kanda või seda muuta e-rahvastikuregistrit (www.rahvastikuregister.ee) kasutades – tuleb vaid e-rahvastikuregistrisse sisse logida (tuvastamiseks sobib nii ID-kaart, mobiil-ID kui ka Smart-ID), valida menüüst elukoha registreerimine ja järgida veebilehe antavaid juhiseid. Kui Eesti kodanikul puudub võimalus end digitaalselt tuvastada, saab ta välisriigi aadressi oma elukohaks registreerida ka Eesti Vabariigi välisesinduse kaudu. Elukoha registreerimiseks tuleb täita vastav taotlus (taotluse vormi leiate näiteks peakonsulaadi New Yorgis kodulehelt newyork.mfa.ee) ning tuua see isiklikult välisesindusse või saata välisesindusse postiga (postiga saatmisel tuleb lisada ka koopia oma Eesti kodaniku passist või ID-kaardist). Kindlasti ei tohiks unustada taotluse üheksandat punkti, kuhu tuleb kirja panna enda või oma esivanemate viimane Eesti aadress kohaliku omavalitsuse täpsusega (Tallinna puhul linnaosa täpsusega, Tartu puhul linna täpsusega), sest nende andmete järgi määratakse kindlaks valimisringkond, kus välismaal elav Eesti kodanik Riigikogu valimistel hääle saab anda.
Kui Eestis asuvat elukohta registreerides peab sellele oma heakskiidu andma ka konkreetse eluruumi omanik, siis elukohta välisriiki registreerides sellist nõuet ei ole. Inimese eelmine elukoha aadress kustutatakse registrist reeglina vaid uue elukoha andmete registrisse kandmisel, erandina saab Eesti aadressi rahvastikuregistrist kustutada (inimene jääb sel juhul registris ilma elukohata) eluruumi omaniku avalduse alusel (näiteks üürikorteri omaniku nõudmisel, kui üürisuhe on lõppenud).
Kas teadsid, et
- rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel;
- välismaal sündinud lapse rahvastikuregistrisse kandmisel märgitakse tema elukoha aadressiks riik, kus ta sündis, kuid vanemad võivad kolme kuu jooksul alates lapse sünnist esitada kohalikule omavalitsusele Eestis elukohateate, milles nad avaldavad soovi registreerida lapse elukohaks Eesti aadress tagasiulatuvalt alates lapse sünnist;
- välisriigis esmast Eesti kodaniku passi või ID-kaarti taotlevale inimesele märgitakse tema elukohaks riik, kus ta taotluse esitab. Täpse elukoha aadressi peab kodanik kas e-rahvastikuregistris või Eesti välisesinduses esitama pärast seda, kui ta on oma verivärsked dokumendid kätte saanud;
- elukoha Eestisse registreerimise avalduse saab Eesti kodanik esitada kas elektrooniliselt e-rahvastikuregistri vahendusel või pöördudes kohaliku omavalitsuse poole Eestis, välisesinduse vahendusel elukohta Eestisse registreerida ei saa;
- kohustus hoolitseda selle eest, et Eesti kodaniku ja tema alaealise lapse elukoha aadress rahvastikuregistris oleks korrektne (andmed vastaks tema tegelikule elukohale) on kehtestatud rahvastikuregistri seadusega;
- kui viibid välismaal ajutiselt, tuleks elukoha registreerimise asemel registreerida oma ajutine välismaal viibimine Reisi Targalt lehel (reisitargalt.vm.ee).
Tanel Jõks,
EV konsul New Yorgis
