Septembri viimane nädalavahetus on Eesti spordimaastikul tavakohaselt reserveeritud Tartu rattamaratonile. Nii sõideti sel pühapäeval taas Otepäält Elvasse ja 89 kilomeetrit pika distantsi võttis ette enam kui 3000 ratturit, poole lühemal maal pani end proovile veidi alla 2000 rattasõbra. Lastesõidud juurde, 5000 ja rohkem täis.
Oluline on siinjuures märkida, et osavõtjate arvult on tegemist maailma suuruselt kolmanda rattamaratoniga, seetõttu pole eestlastel häbeneda midagi. Tartlased on üldse väga tublid suurelt ette võtjad.
Spordis tasub üle rääkida see, kuidas nüüd juba rohkem kui pool sajandit vanast Tartu suusamaratonist kujundati peagi rahvasportlastele teisi spordialasid lisades neliküritus ja nüüd on selle suure asja nimi juba Tartu Maratoni Kuubik.
Kuubikul on teatavasti kuus külge ja nii koosneb sportlaste kuubik Tartu suusamaratonist, kevadisest jooksumaratonist, jalgratta maanteemaratonist, jalgratta maastikumaratonist, rulluisumaratonist ning sügisesest Tartu linnamaratonijooksust.
Kõik on pikad distantsid, kõigiks tuleb spetsiaalselt treenida, kõva sportlane, kes neist vähemalt neli ära teeb ja Tartu Kuubiku medali teenib! Ning neid raudmehi ja naisi on sadu!
Aga tallinlased ei taha maha jääda ning ega pealinn jäägi. Nädal tagasi joosti Tallinna maratoni ja sel päeval osales koguni 20 000 inimest.
Pärismaratoni võitis keenialane, aga poolmaratoni võit läks eestlasele Tiidrek Nurmele ja 10 kilomeetri parim oli Eesti praegune esimaratoonar Roman Fosti.
Muide, hiljuti Pekingis kergejõustiku MM-il maratonijooksus väga tubli 20. koha saanud Fostit tituleeritakse maailma kiireimaks audiitoriks. Tallinnas ühe suure rahvusvahelise firma kontoris töötav Fosti õppis kõigepealt Eesti Maaülikoolis, seejärel täiendas end majandusarvestuse alal Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpuks oli veel vahetusüliõpilane Hispaanias.
Ta teeb oma põhitrennid hommikul enne tööd, õhtul järgneb vaid kümme kilomeetrit taastavat sörki.
Hea esinemine MM-il viis Fosti kuldtasemel maratoonarite tsunfti, mis tähendab, et ta saab nüüd pidevalt kutseid headele jooksudele.
Kui nüüd pallimängude juurde minna, siis tunnistas Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri järel, et ilmselt põles meie meeskond kahes esimeses mängus veidi läbi, siis aga leidis enda ja mängis võimetekohaselt.
Muide, seesama Leedu, kes Eesti vastu alagrupis püsti hädas oli ja alles viimaste sekundite viskega võitis, jõudis EM-i finaali ning lõpetas hõbemedalitega! Seega pole Eesti korvimeeste tase nii kehv ühti.
Korvpallimehed valmistuvad koduliigaks, nüüd seisab Eesti võrkpallureil EM ees. Meeskond valmistus mitu nädalat Poolas, põigates sealt kontrollmängudeks Slovakkiasse ja Belgiasse.
Slovakkiast saadi korra jagu, teine mäng kaotati, Belgiaga võideti kolmest tasavägisest kohtumisest kaks.
Veel proovitakse end kodus Rakveres Hollandi vastu, EM-alagrupp on Torinos 9.–11. oktoobril. Näis-näis, kas on tublimad kui korvpallurid.
Kaks eestlast võistlevad sel nädalal USA-s Richmondis jalgrattaspordi maailmameistrivõistlustel. Need on Vändra kooli kunagised pinginaabrid, nüüd mõlemad Kasahstani Astana klubi särki kandvad Tanel Kangert ja Rein Taaramäe.
Esimene võistlusala meeskonnasõit peetakse MM-il mitte rahvuskoondiste, vaid klubide vahel ja see on Taaramäel, kes kolib nüüd üle venelaste Katjušasse, viimane Astana särgis sõit.
Nii Kangert kui Taaramäe esindavad tempo- ja grupisõidus MM-il muidugi Eestit. Tänavu kaks suurtuuri, Itaalia ja Prantsusmaa velotuuri läbinud Kangert ei pruugi olla parimas vormis, aga viimasel ajal kaks tuuri võitnud ja ühepäevasõitudelgi end näidanud Taaramäe on heas hoos.
Lõpetuseks kaks fakti. Esimene – kettaheitjad võistlevad hooaega lõpetades ja Eestimaa kuldset sügist kasutades mitmel väiksemal staadionil ning nii Kohilas kui Tõrvas juhtus nii, et sõjaväelaste MM-iks valmistuv Martin Kupper võitis suurte tiitlivõistluste kümnekordset medalimeest Gerd Kanterit.
Kaht „laksu“ kaasmaalaselt jutti polnud Kanter varem saanud.
Ning teiseks – sõudja Kaspar Taimsoo, tänavune MM-i neljapaadipronks, kirjutas end Guinnessi rekordite raamatusse, kiikudes üle võlli kiigel, mille aisadel pikkust koguni 7 meetrit ja 15 sentimeetrit.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
