Viljandis: Piiskop Joel Luhamets (paremalt), Toomas Jürgenstein ja praost Marko Tiitus. Foto: Eestikirik.ee
Tallinnas tähistati reformatsiooni 500. aastapäeva Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 31. oktoobril usupuhastuspüha piduliku jumalateenistusega.
Enne kiriklikku osa toimus kirikuvalitsuse ruumes peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtt, kuhu olid kutsutud institutsioonide esindajad, tänu kelle panusele saab lõpusirgele jõudvat reformatsiooni teema-aastat kordaläinuks pidada.
Piiskoplikus toomkirikus luterliku hümni „Üks kindel linn ja varjupaik“ ühislaulmisega alanud jumalateenistusel oli kirikulisi sedavõrd palju, et kõik ei leidnud istumiskohta ning kõigile ei jagunud ka laululehte, mille tiraaž oli 400. Aga keegi polnud selle pärast morn, vastupidi, oldi rõõmsad koosviibijate rohkusest. Luterlaste kõrval oli pühakojas ka teiste Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajaid eesotsas roomakatoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani ja õigeusu kiriku metropoliidi Stefanusega.
Usupuhastuspüha jutluses soovitas peapiiskop Viilma välja otsida ja „puhtaks kloppida“ viis reformatsiooniga seostatud printsiipi: üksnes pühakiri, üksnes arm, üksnes usk, üksnes Kristus ning hoiak, et üksnes Jumalale kuulub kogu au. Ta toonitas, et me ei saa muutmis- ja uuendamistuhinas võtta kunagi Kristuselt kirikut üle, sest see poleks enam reformatsioon, vaid revolutsioon.
Meenutades Martin Lutheri ütlemist – pühakiri on nagu ravimtaim: mida rohkem sa seda mudid, seda tugevamini ta lõhnab – kõlas peapiiskopi soovitus kirikulistele: „Head pühakirja mudimist!“ Jumalateenistusele andsid võimsa kõla ühendkoorid, instrumentalistid ja pasunakoorid Hagerist, Raplast ja Koselt, orelit mängis Piret Aidulo. Lõpuloona kõlas Maarja Vardja „Kindel linn“, põimitult luuletusega „Õunapuu“ Jaanus Kangurilt. Jumalateenistusliku osa lõppedes esitleti kirikus kahte uudisteost. Thomas-Andreas Põder esitles usuteaduse instituudi toimetisena ilmunud kogumikku „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“ ja Arne Hiob tutvustas oma raamatut „Martin Luther ja protestantlik reformatsioon“.
Tartu Peetri kirikus tähistati usupuhastuspüha keskpäeval.
Jumalateenistus oli mõeldud ennekõike Lõuna-Eesti piirkonna elanikele ja kirikusse oli tulnud inimesi Avinurmest Võruni. Teenisid praostid Ants Tooming Tartu, Mart Jaanson Valga ja Üllar Salumets Võru praostkonnast ning mitmed imetatud praostkondade vaimulikud.
Pihikõne pidas Ants Tooming armastuse kaksikkäsust. Kirikus oli üle paarikümne vaimuliku ja hoolimata sellest, et oli tööpäev, osales jumalateenistusel suurel hulgal kirikulisi. Võimsalt kõlasid organist Elke Undi saatel lauldud koraalid. Silla algkristlikust missast kaasaegse liturgiauuenduseni lõi bariton Atlan Karp, kes solistina laulis psalme.
Liigutav oli Tartu luterliku Peetri kooli lastekoori laul ja see, et lapsed tulid armulaua ajal altari ette õnnistamisele. Laste aktiivne osalemine jumalateenistusel näitas, et kirikul ja kristlikul kasvatusel on tulevikku.
Pidulikul jumalateenistusel jutlustas ja armulaua seadis Lõuna-Eesti piirkonna piiskop Joel Luhamets, kes rõhutas oma jutluses reformatsiooni maailma muutvat jõudu. Ta ütles, et sõna kuulutamist tänases päevas ei tohi karta, vaid seda tuleb julgelt levitada. Luhametsa hinnangul leidis Luther päästva Jumala ja reformaatorile oli oluline Jumala usaldamine. Piiskopi jutlusest jäi kõlama mõte, et meilgi pole põhjust tunda hirmu ega karta, vaid võime usaldada Jumalat ja tema sõna.
Pärast jumalateenistust istutati kirikuaeda õunapuu. Piiskop Luhamets õnnistas puud ja Peetri kooli õpilased kastsid seda innukalt. Seejärel oli võimalus truude koguduseliikmete kaetud kohvilauas vestelda ja jagada muljeid kaunist päevast.
Viljandi praostkond tähistas reformatsiooni aastapäeva 30. oktoobril kontsertmõtisklusega Viljandi Jaani kirikus, õunapuu istutamisega kirikuaeda ning praosti vastuvõtuga.
Usupuhastusmeeleolust kantud koosviibimist, kus musitseeris ansambel Triskele, austas kohalolekuga piiskop Joel Luhamets, kes pidas ka palve ja õnnistas kirikulisi. Tervitussõnad ütles ja alguspalve pidas praost Marko Tiitus. Päevakohaseks kõneks sai sõna riigikogu liige Toomas Jürgenstein, kes staažika kooliõpetajana toonitas oma kõnes Martin Lutheri hariduslembust. Jürgenstein kutsus kuulajaid üles otsima iseendas killukest Martin Lutherist, kelles kehastus julgus ja otsustavus, alatine hariduspüüe ja soov mõista Jumalat.
VES/eestikirik.ee
