Valdav osa Eesti kooliõpetajatest alustas esmaspäeval, 22. jaanuaril suure meeleavaldusega üleriigilist streiki, sest valitsusse kuuluvad erakonnad on neile valetanud ega ole pidanud oma valimiskampaania käigus jagatud lubadustest kinni. Õpetajad nõuavad, et nende palk oleks võrdne riigi keskmise palgaga ehk alammäär oleks 1950 eurot kuus. Käesoleval aastal kataks õpetajate palgatõusu lisaraha 10,8 miljonit eurot, mida peaminister Kaja Kallas on keeldunud leidmast.
Peaminister Kallase hinnangul on palgatõusust olulisemad pikaajalised haridusreformid, mis parandaksid õpetajate töötingimusi ja vähendaksid ületöötamist.
Haridusminister Kristina Kallas on varem öelnud, et õpetajatel pole aega aastaid reformide jõustumist oodata ja raha tuleb eraldada juba praegu. Neljapäeva õhtul nentis haridusminister Kallas Postimehele, et 10,8 miljoni euro suurust lisaraha ei tule ning valitsus hakkab arutama hoopis pikaajalisi plaane.
«Tekitab aina enam kummastust, miks valitsus on võtnud joone vastandumise ja ühiskonna lõhestumise poole. Mitte et teha koostööd ja leida lahendusi. See tekitab aina enam nördimust,» sõnas haridustöötajate liidu teabejuht Janno Isat pärast streigi esimese päeva meeleavaldust.
“Meie oleme olnud väga selgelt kompromissideks valmis. Me alustasime ju läbirääkimisi sooviga, et õpetajate palk tõuseks võrdseks riigi keskmise palgaga ehk alammäär oleks 1950 eurot ja nüüd oleme jõudnud selleni, et me lõpetaks streigi, kui alammäära tõus oleks 1836 euroni. See oleks ikkagi üks väga konkreetne samm, mida valitsus saaks näidata, et nad ainult ei luba, vaid tõesti teevad midagi. Selle järgselt me saame sisulisi kollektiivlepingu läbirääkimisi pidama hakata järgmiste aastate suhtes, et ka muid probleeme peale palga lahendada,” rääkis Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri.
Ta kinnitas, et kui valitsus õpetajate küsitud palgatõusu ei anna, siis ei ole streik luhta läinud.
“Esiteks on juba see, et oleme juba olulised hariduse ja õpetajate probleemid toonud ikkagi lauale ja nendega tegeletakse ja kogu ühiskond saab aru, et niimoodi me edasi ei saa minna, et meie õpetajaskond on hääbumas. Meil praegu üldhariduskoolides 17 000 õpetajast 3500 ei vasta kvalifikatsioonile. See osa on suurenenud 50 protsenti mõne viimase aasta jooksul ja selliselt me ei saa väga hea haridusega Eestis jätkata,” ütles Voltri.
Ja kuigi haridustöötajad lootsid, et palgavaidlused lahenevad juba esmaspäevasel valitsuse istungil, ei ole neli päeva streikimist toonud positiivset tulemust ning õpetajad otsustasid streikimist jätkata.
Reemo Voltri sõnul jätkub streik, kuni valitsus võtab vastu otsuse olukorra lahendamiseks. Ta loodab, et lahendus tuleb lähinädalatel.
“Me näeme, et ühiskonnas on meile toetus väga suur, järjest tuleb toetusavaldusi lihtsatelt inimestelt, teistelt ametiühingutelt, teiste ametialade esindajatelt, nii et meil tõesti on hea meel näha, et Eesti rahvas on hariduse usku ja on toetamas meid igati meie õigustatud ootustes ja õigustatud nõudmistes. Me tõesti loodame, et saame siiski lähinädalatel lahenduseni jõuda ja me ei pea enam selle streigiga jätkama,” ütles Voltri.
Voltri sõnul peab liit hetkel läbirääkimisi ettevõtjate ja ametiühingutega, kes on avaldanud soovi õpetajate streigifondi rahaga toetada. See tähendaks, et õpetajad saaksid streikida pikemalt, muretsemata, kuidas leib lauale saada.
Õpetajate streiki toetas muuhulgas Eesti arstide liit, kes saatis 22. jaanuari hommikul streiki alustanud õpetajatele toetusavalduse, milles on kirjas, et häid asju märgatakse ikka alles siis, kui neid enam ei ole. “Loodame, et haridustöötajate streik aitab tagada, et edaspidi ei jääks ära mitte ükski koolipäev, sest koolis pole õpetajaid,” nentis liit.
“Seisate jätkusuutliku hariduse eest ja teie nõudmised on õigustatud. Arstide liit on selle tee läbi käinud, tervisevaldkonnas annab kollektiivleping kindlustunde arstidele ja õdedele ning tagab töörahu. Kindlasti on seda vaja ka õpetajatele. Arstkond toetab õpetajaid!” seisab avalduses.
Õpetajate toetamisest on teatanud siseturvalisuse töötajad, päästjad ja päästeala töötajad. Ka Eesti teatriliit tuli välja solidaarsusaktsiooniga õpetajate streigile, et nõuda pedagoogidele lubatud palga- ja töötingimuste parandamist.
72 protsenti viimase nädala jooksul küsitletud inimestest kiidab õpetajate streigi heaks, kooliealiste laste vanemate seas on toetusprotsent 73, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstati tehtud küsitlusest. Samas küsitluses leidis 69 protsenti küsitletutest, et Kaja Kallas peaks peaministri ametist tagasi astuma. Küsimusele “Kas Teie arvates peaks Kaja Kallas peaministriametist tagasi astuma?” vastas “Jah” või “Pigem jah” 69 protsenti. Nädal tagasi tehtud küsitluses pidas peaministri tagasiastumist vajalikuks 65 protsenti vastajatest.
VES/meedia
