Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnavõtt ÜRO 72. istungjärgu üldarutelul

President Kersti Kaljulaid ÜRO peaassambleel. Allikas: Kersti Kaljulaid Facebook

Austatud president, peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Meie maailm on ettearvamatu. Suur osa ettearvamatusest tuleneb kliimamuutustest. Kliimamuutusi saab tasakaalustada kiire tehnoloogilise murranguga meie raiskavates eluviisides. Siiski on lihtne märgata, et tehnoloogia areng – praegusel hetkel eelkõige digitehnoloogia kiire levimine miljardite inimeste seas – muudab meie tuleviku mõistmise keerukamaks, kuigi sellel on kindlasti ka potentsiaali positiivseks muutuseks.

Uus maailm pakub võimalusi. Kahjuks suurenevad selle tagajärjel ka ohud. Et kasutada ära esimesega kaasnevad eelised ja tulla toime viimasega kaasnevate probleemidega, vajame paindlikke ja kiireid meetmeid ka üleilmsel tasandil.

Eesti – riik, mille rahvaarv on vaid veidi üle ühe miljoni – suhtub tõsiselt asjaolusse, et ettearvamatusega on eriti raske hakkama saada neil, kes on loomupäraselt nõrgad – vaesed, puudega, väga noored või väga vanad inimesed. See on raske ka nende jaoks, kelle nõrkus on diskrimineerimise tagajärg – need on sagel naised, etnilised ja usuvähemused. Eesti on pärast taasiseseisvumist läbinud ise kiire muutuste perioodi, mis on kestnud veerandsada aastat. Nagu meie majandus- ja sotsiaalstatistika näitab, tulime me ühiskonna nõrgemate liikmete kaitsmisega üsna hästi toime, kohandades ja kasvatades samal ajal oma majandust. Me teame, et seda on võimalik teha.

Kannatasime pikka aega rahvusvahelise kogukonna hobbesiaanliku arvamuse all, mille kohaselt võib vabadusega kaasneda kaos ja mille kohaselt on halb riigikord parem kui selle puudumine. Niisiis on meie juhtpõhimõtted sarnanenud John Locke’i omadega – need on õigusriigi põhimõte, kontrolli- ja tasakaalustussüsteem ning üksikisiku õigused. Märkimisväärne on see, et ka Locke uskus esialgu Thomas Hobbesi postulaate, kuid muutis oma meelt, kui vaatles diplomaatilise lähetuse ajal Brandenburgi kodanikuühiskonda – seal viljeleti eluviisi, kus erinevatel ideedel oli tema sõnul õigus „vaikselt koos eksisteerida”. See mõttearendus jälitab meid ka tänapäeval.

Nüüd soovime me pakkuda oma oskusteavet empaatilise ja kaasava arengu kohta üleilmses arutelus. Eesti soovib saada ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmeks aastateks 2020–2021. Väikese riigina, mis on oma 100 aastase ajaloo kestel olnud 50 aastat okupeeritud, oleme tundlikud kõikide nende riikide ja inimeste probleemide suhtes, kellel puudub võimekus seista vastu üleilmsetele hoovustele.

Maailmas on liiga palju riike, kes kannatavad lahendamata konfliktide all. Need on riigid, kes saaksid oma elanikkonna eest ise hoolt kanda ja anda oma panuse ka üleilmsel tasandil, kui lahendaksime kiiremini konfliktid, mis neid takistavad või, veelgi halvem, ohustavad neid lõhenemisega.

Ida-Ukrainas kestev sõjaline agressioon tekitab jätkuvalt konflikte ja toob kaasa tsiviilohvreid, sealhulgas oleme kaotanud ühe OSCE erivaatlusmissiooni liikme. Krimmi poolsaar nagu ka osa Gruusiast on endiselt okupeeritud. Pikaleveninud konfliktid kestavad veel Transnistrias ja Mägi-Karabahhis.

On palju riike, keda on lõhestanud pinged, mida küll nägime, kuid ei suutnud õigel ajal rahustada, et hoida ära halvimat.

Maailm on Süürias kaotanud pool miljonit inimest. Eesti toetab 2016. aasta detsembris kehtestatud rahvusvahelist, erapooletut ja sõltumatut mehhanismi, mis aitab uurida rahvusvahelise õiguse alusel kõige raskemaid Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud kuritegusid ja anda kohtu alla nende eest vastutavaid isikuid.

Me ei saa vaadata läbi sõrmede Jeemeni rahva üha suurenevatele kannatustele ega eirata rohingyade saatust. Peame tegema rohkem jõupingutusi humanitaarmeetmete alal, et võidelda selles riigis leviva nälja, haiguste ja epideemiatega. Meie ühised pingutused nälja ja puuduse vastu võitlemisel on väga tähtsad ka Lõuna-Sudaanis, Somaalias ja Nigeerias.

Mitte iga riik ei kasuta oma vahendeid, jõupingutusi ja oma tehnoloogilisi edusamme oma rahva hüvanguks. Põhja-Korea on suur oht maailmarahule.

Samuti ähvardavad üleilmset stabiilsust märkimisväärsed ohud, mis ei ole enam seotud ühegi konkreetse riigiga. Terrorismioht levib kiiresti. See sai alguse ebaõnnestunud ja ebaõnnestuvate riikide inimeste pettumustest ja illusioonide purunemisest ning on levinud üle kogu maailma.

Terrorismi- ja vägivaldse ekstremismi vastase võitluse edu võti on meie koostöö kõikidel tasanditel – riiklikul, piirkondlikul ja üleilmsel. Peasekretäri algatusprojekt kujundada ümber terrorismivastase võitluse struktuur ÜROs muudab üleilmsed pingutused koordineeritumaks ja läbipaistvamaks. Tõhusad terrorismivastased meetmed ja inimõiguste kaitse on üksteist tugevdavad, mitte üksteisele vastutöötavad eesmärgid.

Daamid ja härrad! Kõik eelpool mainitud probleemid, mida kliimamuutuste tegelikud mõjud on juba praegu tugevdanud ja mida need tugevdavad tulevikus kahjuks veelgi, on põhjustanud suurima arvu ümberasustatud isikuid, mida maailm seni näinud on.

Nagu kõikide üleilmsete probleemide korral, on ÜRO see organisatsioon, kes peaks töötama välja lahenduse ja selles kokku leppima. Eelmisel aastal leppisime kokku pagulasi ja rändajaid käsitlevas New Yorgi deklaratsioonis. Peame tegelema ebaseadusliku rände algpõhjuste ja ajenditega, et parendada piirihaldust ja võidelda inimkaubandusega.

See hõlmab seaduslike rände võimaluste hõlbustamist. Soovin rõhutada, et meie ühiste püüdluste alusväärtused on humanism ja solidaarsus. Eesti ajaloost saadud kibe õppetund, mil meid paisati okupatsioonide ja Teise maailmasõja tõttu üle kogu maailma laiali, näitab, kui tähtis on empaatia sõjaaja metsikuste ja hävitustöö eest põgenevate pagulaste suhtes.

Kui soovime lahendada rände algpõhjuseid, peame lahendama kliimamuutuste probleemi. Sellest on saanud meie ajastu otsustav küsimus. Ühised üleilmsed pingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel ei saa ilma ÜRO koordineeriva rollita ega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis väljapakutud platvormita iial võimalikuks. Usume, et Fidži eesistumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 23. konverentsil annab konkreetseid tulemusi, tuginedes eelmise aasta Pariisi saavutustele.

Daamid ja härrad! Nagu näitab ühiskonnast ajendatud reageering kliimamuutustega kaasnevatele ohtudele, saavad suuri ja üldisi probleeme lahendada osalusühiskonnad. Osalusühiskonnad on empaatilise ja kaasava arengu põhieeldus. Siiski oleme viimastel aastatel olnud tunnistajaks kodanikuühiskonna ruumi kahanemisele. See suundumus tuleb ümber pöörata.

Üks empaatilise ja kaasava arengu, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kõige silmapaistvamaid tagatisi on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikidesse elualadesse. On tõestatud, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on vaesuse kaotamisel mitmekordistava mõjuga. Eesti heaolu arengukava aastateks 2016–2023 hõlmab poliitikavaldkondi alates tööhõivest ja sotsiaalsest kaasamisest kuni võrdsete võimalusteni oma ande kasutamisel kõikides valdkondades. Meie eesmärk on naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine kõikidel otsustus- ja juhtimistasanditel – nii avalikus kui ka erasektoris.

Seejuures ei tohi mingil juhul unustada soolist tasakaalu konfliktiolukordades. Naiste kaasamine kriiside ennetamisse ja lahendamisse ning rahuloomisse juba varajastes etappides vähendab vägivaldse konflikti taastekkimise tõenäosust. Niisiis peame toetama naiste osalemist rahuprotsessides ja tunnustama neid kui suure potentsiaaliga muutuste edendajaid. Me ei tohi iial väsida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 ning sellega seonduvate naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate resolutsioonide rakendamisest igal tasandil. Rahutagamiskomisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia vastuvõtmine eelmisel aastal oli tähtis verstapost sellel teel.

Et naised saaksid oma rolli ühiskonnas täiel rinnal nautida, tuleb kindlasti kaotada sooline vägivald. Peaksime tagama, et ellujäänuid koheldakse väärikalt ja et kurjategijad võetakse nende kuritegude eest vastutusele. Eesti toetab jätkuvalt meetmeid, mille abil võideldakse soolise vägivalla vastu ja mille abil täidetakse kõige kaitsetumate naiste ja noorukieas tüdrukute reproduktiivtervise vajadusi, näiteks ÜRO Rahvastikufondi kaudu 2017. aastal Ukrainas ja kampaania #shedecides toetamise teel.

Olen veendunud, et peasekretäri Guterresi kiiduväärt pingutused naiste arvu suurendamisel ÜRO otsustusprotsessis innustab kõiki naisi maailmas. Samuti on sellel käegakatsutav mõju ÜRO poliitika arendamisele, sest see muudab selle empaatilisemaks ja kaasavamaks.

Täna moodustab infotehnoloogia ja interneti kasutamine kõikjal osa inimeste igapäevaelust. Eesti saab jagada oma kogemusi selle kohta, kuidas kasutada parima viisil e-riiki, et saavutada kestliku arengu eesmärke tõhusamalt ja väiksemate kuludega. Eesti on korraldanud ÜROs üritustesarja, mille eesmärk on tutvustada meie e-riigi tõestatud kasutegureid rahvusvahelisele kogukonnale. Loodame, et need üritused viivad konkreetsete meetmete ja partnerlusteni. Peale selle asutasid Eesti ja Singapur sel suvel e-riigi ja küberturvalisuse sõprade rühma. Rühma eesmärk on tõsta teadlikkust, jagada parimaid tavasid ja edendada suutlikkust nüüd, mil need teemad muutuvad ÜRO tasandil üha olulisemaks.

Digimuutusi toimub igal pool. Praegu on selle suurim meile avaldatav mõju geograafia muutmine vananenuks. Küberruumis toimepandud rünnakud ei tunne piire. Küberruumis loodud sõprus- ja partnerlussuhted ei tunne riigipiire. See lähendab meid kõiki üleilmselt. Digitaalselt tõhus üleilmne kodanikuühiskond toimib paremini, kui riigid tagavad oma rahvale digitaalseks suhtluseks turvalised vahendid. Analoogmaailmas on end lihtne tuvastada isegi isikutele, keda te ei tunne, sest riigid on väljastanud meile passi. Samasugune tuvastamisvajadus on ka küberruumis, kuid ikka veel pakuvad liiga vähesed riigid vahendeid turvaliseks isikutuvastuseks. Riigid peavad selles vallas järele jõudma ja tagama oma inimestele selle võimaluse, et neid kaitsta ning võimaldada neil internetis ohutult tehinguid teha ja suhelda.

Suurem sõltuvus elektroonilistest teenustest on aga toonud kaasa suurema haavatavuse küberruumis. See ei tähenda, et me saame või peaksime püüdma digiarengut peatada. Peame jätkama oma pingutusi, et analüüsida, kuidas rahvusvahelist õigust kohaldada IKT kasutamise suhtes ning eelkõige hoolsuse põhimõtte, vastumeetmete, enesekaitse õiguse võimaliku kasutamise ja rahvusvahelise humanitaarõiguse suhtes. Kutsun kõiki riike üles ühinema Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga, kui nad seda veel teinud ei ole.

Samuti soovin rõhutada internetivabaduse koalitsiooni avaldust, milles väljendati suurt muret suureneva suundumuse üle, millega kaasnevad tahtlikud ja riigi tasandil toetavavad häired nii teabega tutvumisel kui teabe levitamisel internetis. Keegi ei tohi jääda ilma rahumeelse kogunemise õigusest ega ühinemis-, arvamus- ega väljendusvabadusest, olgu see siis füüsilise kohaloleku või internet teel.

Et lahendada kõik eelnimetatud probleemid edukalt, vajame me jõulist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Eestil on hea meel peasekretäri ÜRO reformikava üle. Toetame jõuliselt pingutusi, mida tehakse ÜRO rahu ja julgeolekustruktuuri reformi ühendamisel ÜRO arengusüsteemi reformiga. Meile teeb rõõmu, et rõhutatakse konfliktide ennetamist ja rahuloomet, luues ühiskondi, mis suudavad vastu seista nõrkustele.

Eesti lähtub ÜRO peaassamblee teise komitee juhtimisel kindlalt kaasavuse ja empaatia põhimõtetest. Meie ühistes huvides on, et teine komitee lahendaks tema pädevuses olevad üleilmsed probleemid ning me loodame teie heale usule selle saavutamisel.

Vastutuse, sidususe ja läbipaistvuse töörühma liikmena teeb Eesti tihedat koostööd paljude riikidega, et parandada julgeolekunõukogu töömeetodeid ja ÜRO kui terviku toimimist.

Meil on vaja empaatiat ja kaasavust ka julgeolekunõukogusse. Seepärast loodavad eestlased, et meie esimest kandidatuuri mittealalise liikme staatuse saamiseks aastateks 2020–2021 saadab edu.

Taastasime iseseisvuse 26 aastat tagasi, kuid oleme juba 22 aastat osalenud ÜRO rahuvalves. Väikese riigina hoolime kõigist, kes on selles maailmas kaitsetud. Digiühiskonnana esindame me lugu lootusest ning kiirest muutumisest vaesest ja okupatsioonist taastuvast riigist selliseks, kes on suuteline hoolitsema oma kodanike eest ja panustama mitmepoolsesse koostöösse. Digiriigina peame läbipaistvust ja inimestele lähedal olemist riigi kohustuseks ning me oleme reeglitel põhineva otsustusviisi ja selgete protsesside vankumatud toetajad. Sobime kokku nendega, kes soovivad muuta ÜRO ärksamaks, et lahendada 21. Sajandi probleeme.

Tänan tähelepanu eest!