Suursaadik Arti Hilpus dokumentaalfilmi „Veelinnurahvas“ linastusel Salehardi muuseumikeskuses
Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus viibis 14.-15. septembril visiidil Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, kus leidsid aset kohtumised soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindajate ning kohaliku administratsiooniga. Suursaadikut saatsid visiidil ka saatkonna kultuurinõunik ja pressidiplomaat.
Visiit algas tunnustatud eesti-vene kunstniku Vladislav Staniševski graafikanäituse avamisega ringkonna pealinna Salehardi Šemanovski-nimelises muuseumi- ja näitusekeskuses, kus toimus III Jamali rahvusvaheline graafika- ja disaininädal. Festivali korraldaja ja näituse kuraator oli kohaliku Humanitaar- ja Kunstiprojektide Instituudi direktor Dmitri Frolov, kellele suursaadik andis üle tänukirja eesti kultuuri tutvustamise eest Venemaal. Delegatsioon külastas Priuralski rajooni Aksarka asulat, kus rajooni juht Ivan Sakal andis ülevaate põlisrahvaste käekäigust, igapäevaelust ning hariduskorraldusest. Samal eesmärgil väisati ka Aksarka internaatkooli, kus suurem osa õpilastest on handi päritolu ning kus pööratakse tähelepanu sidemete säilitamisele nende tavapärase elukeskkonna ja rahvakultuuriga. Visiit lopes 15. septembril Lennart Mere uurali rahvastest jutustava dokumentaalfilmi „Veelinnurahvas“ linastusega Salehardi muuseumikeskuses.
Suursaadik Arti Hilpus Aksarka internaatkoolis
Kohtumisel Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna asekuberneri Aleksandr Mažaroviga rõhutas suursaadik Hilpus hõimurahvaste teema ning vastava rahvusvahelise koostöö, kultuuri- ja teaduskontaktide tähtsust Eesti jaoks. Ühiselt tõdeti, et oluline on ka tulevikus korraldada vastastikku kultuurisündmusi ja -visiite. Suursaadiku sõnul peatselt saabuv Eesti Vabariigi 100. aastapäev, Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna 90. Juubel ning iga aasta oktoobris Eestis riikliku tähtpäevana tähistatav hõimupäev pakuvad selleks häid väljavaateid. „Oluline on tuua pärimuskultuuri kaasaja inimesele lähemale, eriti linnaelanike ja noorte puhul, muuta seda paremini mõistetavaks. Üheskoos peame seisma selle eest, et põlisrahvaste elupaigad jääks püsima ning keel ja kultuur säiliks,“ sõnas suursaadik.
Sarnased teemad olid arutusel ka kohtumistel kohalikus seadusandlikus kogus ning põlisrahvaste neenetsite, hantide ja komide esindajatega. Vestluspartnerid andsid omalt poolt ülevaate, milliseid meetmeid on Jamalil seni võetud väikesearvuliste põlisrahvaste traditsiooniliste tegevusalade toetamiseks ning milline on nende kaasarääkimisõigus uute gaasileiukohtade kasutuselevõtu ja keskkonnakaitse küsimustes.
Gaasirikas Jamali Neenetsi autonoomne ringkond asub Venemaa põhjaosas Obi jõe suudmealal ja Põhja-Jäämere rannikul. Seal elab 536 000 inimest, kellest ligi 30000 on samojeedi rahvaste hulka kuuluvad neenetsid, ning vastavalt ligi 9500 ja 5000 soome-ugri rahvad handid ja komid. Tänaseni viljeleb traditsioonilist elulaadi ligi 4500 põlisrahvaste esindajat, kelle peamisteks tegevusaladeks on põhjapõdrakasvatus ning kalapüük. Ringkonna pindala on 769 250 km2, millest suur osa jääb polaarjoonest põhja poole. Kokku elas Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse järgi 44 640 neenetsit ja 30 943 hanti, kuid keelte kõnelejaskonnad on märgatavalt väiksemad. Tegemist oli esimese Eesti suursaadiku visiidiga Jamali Neenetsi autonoomsesse ringkonda.
Välisministeerium/ VES
