Tallinna Tehnikaülikooli toiduaineinstituudi professor Raivo Vokk sõnab, et Eesti küüslauk võiks poeletil olla vähemalt poole kallim välismaa omast, sest see sisaldab mitu korda rohkem kasulikke aineid. Samamoodi on paljude teiste viljadega, mis Eesti keerulises ilmastikus kasvades toodavad keskmisest rohkem antioksüdante.
Professor Raivo Vokk sõnab, et on kohati tüdinud eestlaste püüdest otsida niinimetatud supertoite välismaistest marjadest ja viljadest. „Gojimarjad, acai, noni mahl,” loetleb ta kõlava nimega tooteid ja sõnab, et tegelikult kasvab Eestis palju väekamaid taimi. „Mind tüütas ära see välismaiste superfood’ide ülistamine ning võtsin kätte ja määrasin ära acai, gojimarjade, astelpaju, punase veini ja valge veini antioksüdantsuse,” jutustab professor Raivo Vokk.
„Ja mis selgus?” küsib ta retooriliselt. Ilmnes, et astelpajumahl sisaldas pisut rohkem antioksüdante kui punane vein, mis on teada-tuntud oma kõrge antioksüdantide sisalduse poolest. Valgest veinist ja acaimahlast sisaldas astelpajumahl aga tervelt kümme korda rohkem kasulikke aineid.
Antioksüdandid on tähtsad, kuna pidurdavad vabade radikaalide teket, aidates seeläbi aeglustada vananemist ning vähendada mitmete haiguste tekke riski.
Kirjeldanud oma katsete tulemusi, imestab Raivo Vokk, miks kiputakse välismaiseid vilju sedavõrd ülistama, kui meie oma põldudel ja metsas leiduv on palju väärtuslikum.
Mis on Eestis sellist, et siin kasvanud taim sisaldab kasulikke aineid rohkem kui samasugune lõuna pool kasvanud taim?
Ilmselt meie kliima on üks põhjus. Kõik, mida sööme, on taim ju enda jaoks tootnud. Rasked ilmastikuolud panevad taime valmistama rohkem neid aineid, mida taimel vaja läheb ja mis on ühtlasi inimesele väga kasulikud. Näiteks Eestis kasvatatud porgandis on tihti beetakarotiini sisaldus kõrgem kui tavaliselt. Eesti must sõstar on äärmiselt C-vitamiinirikas. Tean, et soomlased lasid lausa üle kontrollida ühe Eesti mustsõstramahla kontsentraadi C-vitamiini sisalduse, sest neile tundus nii kõrge vitamiinihulk võimatu. Tihti küsitakse, miks Eesti küüslauk on nii kallis. Mina ütlen, et see peabki kallis olema, sest selle antioksüdantide hulk on palju kõrgem Hiina või Hispaania küüslaugust, nagu meie uuringud on näidanud.
Milliseid taimi võiks nimetada Eesti oma supertoitudeks?
Neid on palju: jõhvikas, pohl, mustsõstar, tikrid, vaarikad, astelpaju … Mulle tundub, et eestlastel on vaja, et keegi tuleks välismaalt ja ütleks, et see taim on väga hea. Astelpaju on äärmiselt rikas antioksüdantide poolest, kuid paljud välismaalased ei teagi seda põhjamaa taime.
Täismahus artiklit loe siit.
