Kui lõppevat aastat on poliitika asjatundjad iseloomustanud ebamäärasena, siis järgmine aasta tuleb Eestile raske, kuigi esimest korda on näha reaalseid tundemärke, et kolm aastat languses olnud majandus asub tõusuteele. Samal ajal ootab inimesi, aga samuti ettevõtteidki rida maksutõuse.
11. detsembril võttis riigikogu vastu Eesti 2025. aasta riigieelarve. Detsembri algul äpardus katse muuta Narvas linnavõimu. Uue aasta üks esimesi teemasid on võõramaalastelt kohalikel valimistel hääletamiseõiguse äravõtmise menetluse jätkamine. Tasapisi hakkavad erakonnad valmistuma järgmisel sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks.
Kriitikast nõretav riigieelarve
Eesti järgmise aasta riigieelarves on kirjas, et tulud moodustavad 17,7 miljardit eurot, mis on 0,9 miljardit enam. Kulude mahuks on planeeritud 18,2 miljardit, mis on 0,6 miljardit eurot varasemast rohkem. Valitsussektori eelarve puudujääk on kolme protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust ehk vastab Euroopa Komisjoni nõuetele.
Riigieelarve investeeringute osa on 1,9 miljardit eurot – kasv aastaga 9,4 protsenti. Sõjalisteks kaitsekulutusteks suunatakse 3,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja see on 0,7 protsenti aasta varasemast rohkem.
Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Annely Akkermann ütles riigieelarve iseloomustuseks, et see keskendub julgeoleku suurendamisele, riigi rahanduse korrastamisele ja majanduskasvu tagamisele. „Riigikaitse tähtsus ja kulude kasv on saanud valimistel mäekõrguse toetuse,“ ütles Akkermann.
Endine rahandusminister Akkermann toonitas, et suurima osa kuludest moodustavad sotsiaalkulud, kuna tõusevad pensionid ja toetused.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas riigieelarve eelnõule 16 mahukat muudatusettepanekut, mida ei valitsus ega rahanduskomisjon ei toetanud. Akkermanni sõnutsi nõudnuks need ettepanekud kümneid miljoneid olukorras, kus rahareservi ei saa ära kulutada veel enne eelarveaasta algust. Paremini ei käinud ka Isamaa muudatusettepaneku käsi. Opositsiooni kriitika kohaselt mõjub uus eelarve halvasti toimetulekuvõimele ja madalamapalgalistele inimestele. Toetust ei leidnud ka Keskerakonna ettepanek riigieelarve kolmas lugemine üldse katkestada. Riigi-eelarve vastuvõtmise poolt hääletas 56 riigikogu liiget, vastu oli 29.
Kallase jõuline algus
Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja ametis on Kaja Kallas olnud nende ridade kirjutamise ajal napilt kaks nädalat. Ometi on tema debüüt eestlaste seni silmapaistvaimas välisametis olnud muljetavaldav. Kallas lasi lahti Euroopa välisteenistuse peasekretäri Stefani Sannini. Sellele eelnes rahulolematuse sumin, et itaallased ja hispaanlased on Euroopa välisteenistusse endile mõnusa pesa teinud. Postimees meenutas, et Kallas on varemgi kritiseerinud avalikult kõrgete Euroopa ametikohtade täitmisel nn vanade riikide eelistamist ja idaeurooplaste ebavõrdsemat kohtlemist.
Esimese välisvisiidina tegi Kallas käigu Kiievisse, mis näitab tema muutumatut toetust ja soosivat suhtumist Ukrainasse. Kallaselt pärineb ka ähvardus Gruusiale riigi suhtes sanktsioone rakendada ja ta ei varjanud oma heameelt Bashar al-Assadi kukutamise puhul, olles alati rõhutanud Süüria endise diktaatori lähedast suhet Venemaa isevalitseja Vladimir Putiniga.
Siiski, nagu kirjutas Postimees, ei ole sugugi selge, mida Kallas ise tahab korda saata või mida tal selles ametis on üldse võimalik ära teha. Kindlasti on ta „pistrikulisem“ poliitik kui tema pehmevõitu eelkäijad. Brüsseli telgitaguseid kajastav Politico ütleski värskes suures isikuloos Kallase kohta, et ta võib küll olla Euroopa esidiplomaat, aga peab olema valmis käituma ka ebadiplomaatilisemalt.
Narva jätkab vanal kursil
Kuu algul üritas Narva eelmise linnapea Katri Raigi fraktsioon Respekt ja endise riigikogulase Mihhail Stalnuhhini fraktsioon Narva 2.0 kukutada senist linnapead, keskerakondlast Jaan Tootsi. Kahel vastuolulisel fraktsioonil oli 31-liikmelises Narva linnavolikogus õhkõrn enamus. Tootsi umbusaldusele oli alla kirjutanud 17 volinikku, eduks oli vaja vähemalt 16 poolt hääletajat. Tegelikkuses kukkus välja nii, et Raigi-Stalnuhhini liitu toetas vaid 15 saadikut.
Narva ees on palju probleeme. Näiteks linlastele müüdava toasooja hind, samuti üleminek eestikeelsele haridusele, rääkimata tööhõive ja investeeeringute probleemidest. Linna juhtimises domineerivad erinevad toitumisahelad ja sugulussuhted, mis tingivad kipaka teki enda poole sikutamist või isiklike huvide järgimist üldiste huvide asemel.
Vaatlejate arvates on Narva poliitilises patiseisus ning isegi järgmised valimised ei too esile ühtegi domineerivat jõudu. See tähendab, et mingi arvu kohti linnavolikogus nopivad kõik fraktsioonid ja uue tulijana on vett segamas venemeelne erakond KOOS.
Simson Eestisse ei tule
Euroopa Komisjoni eelmise koosseisu Eesti esindajalt, energeetikavolinik Kadri Simsonilt küsiti korduvalt, millised on tema edasised plaanid. Simson on olnud äärmiselt kriitiline Keskerakonnas toimuva suhtes, kuid välistanud ka liitumise mõne teise erakonnaga. Nüüd on selge, et lähitulevikus Simson Eestisse tagasi ei tule, sest võttis vastu tööpakkumise Ameerika Columbia ülikoolilt. Seal hakkab Simson huvilistest tudengitele edasi andma oma kogemusi tegutsemisest Euroopa poliitikas.
„Ma ei tea, kas minu Eesti elu edaspidi on seotud üldse Eesti poliitikaga,“ on Simson öelnud Eesti Rahvusringhäälingule veel novembris.
Eksport lõi pea püsti
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt veab eksport Eesti majanduse kasvule. Näiteks oktoobris kasvas Eesti päritolu kaupade eksport aastavõrdluses koguni 17 protsenti. Kaupu veeti välja 1,7 miljardi ja sisse ligi kahe miljardi euro eest. Enim läks kaubaks puit ja puittooted ning elektriseadmed. Kasvanud on nõudlus saunamaterjalide järele, käimas on järjekordne wellnessbuum. Suurima kasvuga on USA, Ühendkuningriik, Austraalia, Poola, Taani, Norra, Prantsusmaa. Paranemise märke on Saksamaal, turud on kosumise teel Rootsis ja Soomes.
Swedpanga peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et kuigi ekspordinäitajad on paranenud, on need kõvasti nõrgemad pikaajalisest keskmisest.
Eksportivaid ettevõtteid on Eestis ligi kolmandik ja nende käekäik mõjutab oluliselt suuremat osa ettevõtetest. Eesti Panga järgmise aasta majanduskasvu prognoos on 1,6 protsenti. Aastatel 2026-2027 oleks see umbes kolm protsenti. Hinnatõusu tasemeks pakutakse umbes nelja protsenti ja see aeglustub.
Mõtetega valimiste aastas
Lõpetuseks selle aasta viimane erakondade reitingu ülevaadete pilguheiduga järgmisse aastasse. 2025. aasta kohalikeks valimisteks peavad erakonnad otsustama, kas on jõudu tulla välja oma nimekirjadega kõigis 79 omavalitsuses või tuleb teha mingi valik.
Värskeim Rahvusringhäälingu tellitud ja Kantar Emori teostatud uuring ütleb, et Isamaa hoiab veenvalt kõige populaarsema erakonna esikohta 27 protsendiga, olles vahepeal kehvemaks muutunud seisu parandanud kolme protsendi võrra. Kogu aasta vältel on Isamaa populaarsus olnud 22-28 protsenti.
Reformierakond on kinnistanud end Eesti populaarsuselt teise parteina. Värskes uuringus 18 protsendi, aaasta lõikes 15-19 protsendi tasemel. Suvel oli Reformierakond vahepeal koguni neljandal kohal. Kristen Michal, kes võttis erakonna esimehe koha üle Kaja Kallaselt on suutnud oravate seisu stabiliseerida. Jälitajatega on selgelt vahe sees.
Keskerakonna, sotside ja EKRE toetus on praegu 12-14 protsenti. Keskerakond pole üle saanud esimehe vahetusest ja pereheitmisest ning EKRE põeb samuti siiani suve hakul toimunud suurt lahkumist erakonnast. Sotside detsembrikuu reiting 13 protsenti on 2024. aasta nigelaim näitaja. EKRE kaotused on olnud viis protsenti.
Parlamendivälistest erakondadest on Parempoolsed suutnud Kantar Emori järgi hoida kuue protsendi künnist ja võivad rõõmustada stabiilsuse üle. Eesti 200 juhtimise võttis Margus Tsahknalt üle Kristina Kallas, aga see pole erakonna tervisele kuidagi mõjunud. Nii jätkates seisab Eesti 200 ees peatselt Hemingway sõnastatud küsimus: „Kellele lüüakse hingekella?“
Kalev Vilgats, ajakirjanik
