13. juulil lõppes Tartus kahepäevane konverents, kus Euroopa kultuuripärandi valdkonna asjatundjad otsisid tasakaalupunkti pärandi hoidmise ja digiarengutega kaasaskäimise vahel. Kõlama jäi mõte, et parimad lahendused sünnivad mäluasutuste koostöös oma publikuga ning võtmetähtsusega on kasutajate kaasamine kultuurisisu loomisesse, hoidmisesse ja levitamisesse.
Konverentsi avanud kultuuriminister Indrek Saar tõi välja, et kultuuripärandi pinnalt on võimalik arendada ühiskonna toimimist puudutavat dialoogi kõikidel tasanditel. “Suurim väljakutse kultuuriasutustele on, kuidas päriselt publikut kaasata, nende ootusi täita ning samas säilitada oma usaldusväärsus infoallikana ja hariv roll,” ütles Saar. “Kunagi varem pole informatsioon olnud meile nii ligipääsetav. Kasutajad ei oota lihtsalt infovoo lõpus, nad soovivad väljendada, osaleda, ka ise kultuurisisu juhtida. Kultuuripärand peab olema avatud kõigile, et olla meile inspiratsiooni ja teadmiste allikas,” toonitas kultuuriminister.
Peaesineja, Milaano ülikooli professor Pier Luigi Sacco keskendus oma ettekandes publiku muutunud ootustele. „Tänapäeval ringleb info avatult kogukondades ning ei ole enam ranget vahet looja ja tarbija vahel, kõik osalevad kultuurisisu loomises“. Publiku kultuuri kaasamise tulevik on ühisloome ja ühine osalemine. „On esmatähtis, et kõik oleksid kaasatud kultuurisisu loomisesse, levitamisesse ja pärandi hoidmisesse. Kultuuriasutused peavad olema selleks valmis, selle ülesande kõrgusel,“ mõtestas Sacco.
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Tarvi Sitsi sõnul andis konverents Eestile kui eesistujale hea võimaluse tõsta Euroopa tasandil tähelepanu keskmesse kultuurivaldkonna ees seisvad väljakutsed. „Kultuuriteemad on küll iga liikmesriigi enda kujundada ja otsustada, ent ometi on ka hulk lahendamist vajavaid küsimusi, millega puutuvad kokku kõik kultuuriasutused, olenemata nende asukohariigist. Meie ühised väljakutsed ja muidugi ka uued võimalused tulevad digitehnoloogiate arengust tingitud kiiresti muutuvast keskkonnast ja siinkohal aitab koostöö nii liikmesriikide kui ka kultuuriasutuste vahel parimaid lahendusi leida,“ ütles Sits.
Kahepäevasel konverentsil astus üles paarkümmend esinejat, kes oma ettekannetes ja töötubades otsisid vastuseid neljale põhiküsimusele – milline roll on kultuuril ja pärandil tugevamate kogukondade ja sidusama ühiskonna ehitamisel? Kuidas asetada publik kultuuriasutuste tegevuse keskmesse ning arendada kultuuriasutuste võimekust publikut kaasata? Kuidas siduda kultuuripärandit sotsiaalse innovatsiooni ja majandusliku arenguga? Kuidas mõjutab Euroopa Liidu autoriõiguste reform ligipääsu kultuurisisule?
Lisaks ettekannetele ja aruteludele toimusid konverentsi raames praktilised töötoad, kus osalejad said jagada oma kogemusi ja pakkuda lahendusi väljakutsetele, millega mäluasutused tänapäeval silmitsi seisavad.
