Riigikogu valimiste eel on Eesti erakonnad hakanud üha enam mõtlema ka väliseestlaste, eriti naaberriikides elavate Eesti kodanike häältele, vahendasid ERR uudised. 12. veebruaril korraldati Helsingis Tuglase seltsis ajalooline valimisdebatt, kus osalesid üheksa erakonna esindajad.
Ühest küljest on ka, millel nimel pingutada, sest Soomes ootab riigikogu valimistel kandideerijat ligikaudu 50 000 Eesti kodanike häält. Teisalt pole lõviosa Eesti erakondadest seni Soomes suuremaid pingutusi teinud. Üks põhjus võib olla välismaal elavate eestlaste madal valimisaktiivsus. Näiteks 2015. aasta riigikogu valimistel kasutas oma hääleõigust ainult 6,6 protsenti Soomes elavatest Eesti kodanikest.
“Iseenesest me näeme seda ju igal pool, et need eestlased, kes on päris püsivalt Eestist ära läinud teistesse riikidesse, siis järk-järgult side ja mingil viisil ka huvi Eesti päevapoliitika vastu hakkab ära kaduma,” tõdes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski.
Vabaerakonna esimees Kaur Nurm käis debatil välja ootamatu avangu, et kuna Soomes elab üle 70 000 Eesti kodanikust valija, võiksid nad saada endale eraldi valimisringkonna ja viis-kuus esindajat riigikogus.
Mõtet kogu Eesti diasporaast kui eraldi valimisringkonnast on välja pakkunud ja Eesti poliitikutega arutanud ka Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN).
Topeltkodakondsuse mõtet aga kaldus Helsingis toetama enamik riigikogusse pürgivatest poliitilistest jõududest.
Soome Eesti kodanikkonna poliitikasse kaasamisega on kõige kaugemale jõudnud aga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, millel on Soomes ainukese Eesti erakonnana oma osakond.
EKRE Soome osakonna juht Rudolf Jeeser rääkis Maalehele, et partei osakonna lõi neli aastat tagasi EKRE liige Mare Liiger, kes läks arstina Soome tööle. “Nagu ikka, käivitamine oli raske. Aga nüüd on osakonnas 82 liiget üle Soome ja on 15 avaldust, mida järgmisel juhatuse koosolekul läbi vaadata. Meie ambitsioon ei ole üldse väike, paari aasta pärast võiks meil olla Soomes tuhat liiget.”
EKRE Soome osakonna liikmete jaoks on Jeeseri sõnul kõige põletavam teema tagasiränne Eestisse.
Valimiseelsed veebidebatid toimusid inglise keeles
Nende valimiste eel on eriti uuemate poliitiliste jõudude jaoks aga iga hääl tähtis. Seega mõeldakse üha enam spetsiaalselt väliseestlastele suunatud sõnumitele.
Viimase paari nädalaga on veebi vahendusel toimunud mitu ingliskeelset valimiseelset debatti.
Toronto Eesti Majas 10. veebruaril toimunud debatil esinesid seitsme partei esindajad, vestlust modereerisid Andrus Kasekamp Toronto Ülikoolist ja EKN’i esimees Marcus Kolga. Tervituseks sõna võtnud Eesti aukonsul Laas Leivat rõhutas, et Eesti kodakondsus ei ole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus ning et välismaal elavad eestlased peaksid kindlasti valimas käima. Ja kui öeldakse, et väliseestlastel pole õigust Eesti riigi asjades kaasa rääkida, sest nad ei maksa seal makse, siis tegelikult ei koorma ju nad ka riigieelarvet ega saa soodustusi, arvas Leivat. Ja neile,
kes arvavad, et nad Eestist midagi ei tea, soovitas Laas Leivat google’it kasutada.
Toronto “town hall” kohtumise korraldas EKN koostöös Rootsi Eestlaste Liidu (REL), Austraalia Eesti Seltside Liidu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja ÜEKN’iga ning see on järelvaadatav siin: https://bit.ly/2N5VGgW
ERR News (news.err.ee) lehe kaudu saab järele vaadata American Chamber of Commerce (AmCham Estonia) korraldusel toimunud ingliskeelset debatti, mida modereeris Indrek Laul ja mis toimus Tallinnas Hilton Park Hotellis kestusega 90 minutit: https://bit.ly/2X3gLNq
ERR News korraldas ka oma, ainult erakondade naiskandidaatidele mõeldud ingliskeelse debati, seda modereeris ERR Newsi toimetaja, Baltimore’st pärit Aili (Sarapik) Vahtla ning seda saab järele vaadata siit: https://bit.ly/2GGB2CN
VES/ERR/Postimees/Maaleht
