Lugupeetud pr president,
Teie kinnitus eesti meedias ja ka Vene ajakirjanikele: „kui meie piirileping saab ratifitseeritud, siis ma olen kindlasti valmis minema Moskvasse ja tänama selle eest.” Enne kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, ei pidanud mitte keegi, ei Eestis ega mujal, vajalikuks muuta Tartu rahulepingusse kirjutatud Eestit Venemaast eraldava riigipiiri paiknemist.
Teades, et Tartu rahuleping on ikka kehtiv, on ülimalt hämmastav, et Eesti Vabariik allkirjastas veebruaris 2014 uue, Venemaa poolt dikteeritud, riigipiiri lepingu ning et Teie selle lepingu ratifitseerimist Eestile väga kiiduväärseks peate. Ometi peaksite teadma, et: Eesti Vabariigi põhiseaduse §2 sätestab, et „Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik”; sellest tervikust on riigivõim väga energiliselt tegutsedes alates aastast 1994 tahtnud 5,2 protsenti kinkida Vene Föderatsioonile; nii kinkimist kui kinkimise avalikustamata põhjust on heaks kiitnud Vabariigi valitsus, riigikogu, president, õiguskantsler, Kaitsepolitseiamet ja Riigiprokurör. Eesti Vabariigi hääleõiguslikel kodanikel on kindlasti õigus järeldada, et kõik eespool loetletud riigivõimu esindajad on kirjaoskavad isikud, ilmselt piisavalt teadlikud ka eestlaste ajaloost. Ning sellest, et Tartu rahulepingus kinnitas Venemaa, et loobub igavesti kõigist õigustest, mis Venemaal kunagi on olnud eestlaste maa ja rahva üle.
Tartu rahulepingus määratud riigipiir oli kuni suveni 1940 looduses nõuetekohaselt demarkeeritud ning selle paiknemist ei olnud vaidlustanud mitte ükski riik ega riikide ühendus. Tartu rahulepingu ja Eesti idapiiri paiknemise pädevust kinnitas ka aastal 1939 NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas Eestisse paigutada Nõukogude Liidu sõjaväe üksusi ning milles Nõukogude Liit kohustus need Eestist tagasi viima kohe pärast sõjaohu möödumist.
Suvel 1940 Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Peagi moodustati Moskva korralduste kohaselt Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning määrati selle ja ülejäänud Nõukogude Liidu vaheline piiri paiknemine. Pärast seda, kui de jure staatuses eksisteerinud Eesti Vabariik oma iseseisvuse ennistamist oli deklareerinud augustis 1991, jäi Eestit Venemaast eraldama kontrolljoon, mis paiknes seal, kuhu Nõukogude Liit oli selle paigaldanud Eesti maaala vähendavalt.
Justkui välk selgest taevast kadusid aastal 1994 kõigi Eesti iseseisvuse ennistajate ajudest teadmised sellest, mis eestlaste ja Eesti Vabariigi maa-alaga olid juhtunud aastate 1920 ja 1991 vahel. Justkui Kremlist tulnud käsu kohaselt hakkasid kõik riigivõimu ja selle kontrollimise
ametid veendunult kinnitama, et Eesti Vabariigil on riigipiiri leping Venemaaga sõlmimata. Riigivõimu absurdset arvamust hakkasid heaks kiitma ka kõik peavoolu meedia väljaanded.
Lisaks põhiseaduse vastaselt maa-ala võõrandamisele on veebruaris 2014 allkirjastatud lepingus jäetud nimetamata, et Tartu rahulepingus määratud piiri paiknemist on muudetud. Too leping on seega sihilikult sõnastatud, nagu Eesti oleks Nõukogude Liidust lahkunud ja end augustis 1991 iseseisvaks kuulutanud uus riik. Selle valeliku arvamuse tühistamine vajab mitte Moskvasse minemist, vaid tolle lepingu viivitamata denonsseerimist.
Kuna Teie, lugupeetud pr president, olete ekslikult Venemaa tänamist eriti vajalikuks pidanud, siis peaksite esimesena ka oma rahvale selgitama, mis või kes sundis Eesti nimel toimijaid valelikult kinnitama veerand sajandi vältel kuni veebruarini 2014, et: Eestil ei ole Venemaaga riigipiiri lepingut; miks too Venemaa poolt dikteeritud kinkeleping Eesti Vabariigi poolt allkirjastati; miks seda reeturlikult sõlmitud piirilepingut ei ole veel denonsseeritud ning millal seda tehakse.
Austusega,
Harri Kivilo,
Eesti Vabariigi kodanik alates aastast 1929.
Avalik kiri ilmus Kanada Eesti Elus 25. mail 2018
