2. veebruar on Eesti ajaloo ilmselt kõige tähtsama riikliku ja rahvusvahelise tähenduse ning mõjujõuga dokumendi allakirjutamise päev.
Seekord maheda 0-kraadiga õnnistatud lumelörtsine märg küünlapäev tõi nagu tavaliselt ikka Tartu Vanemuise tänavale palju sagimist. Kell 11 alanud õpilaste ajalooteemaline üritus ei jõudnud veel lõppeda, kui tulid järgmised tegijad. Ei taha kellegi meelerahu häirida, aga tõrvatilk rikub meepoti ära küll. Jaan Poska bareljeefi alla sai pandud põlev küünal, Petseri maakonna laualipp ja kiletatud plakat tekstiga „Elagu Eesti, Gruusia, Jaapani, Läti, Moldova, Soome ja Ukraina territoriaalne terviklikkus!“. Korravalvurist noormees, ilmselt gümnasist, kiitis seda taevani, aga keeldus lubamast selle paigaldamist avalikku ruumi. Kas EV põhiseadus räägib midagi sõnavabadusest?
Paraku oli nii, et laialt reklaamitud 2. veebruari päevasündmuste rivis puudus millegipärast ametliku koosolekuloaga Eesti Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogude keskpäevale kavandatud kõnekoosolek Vanemuise tänava Tartu rahu maja juures. Samad sõnad EKRE tõrvikrongkäigu ja nende massiürituse kohta õhtul Raekoja platsil. Ka vaikisid ajalehed mõlema ürituse teemal hiljemgi. Varem polnud imestada, kui rahu maja juures koguni peaminister, linnapea, ministrid või erakondade juhid kohal olid. Päeva raskuskese on kõige tähtsama maja juurest teenimatult mujale nihkunud. Infosulg piirab muidugi laiema ringi huviliste osavõttu, aga kes aastaid kohal käinud, olid seal ka nüüd. Rohkemgi veel, kohal oli vähemalt üks petserimaalane, üks Võru petserlane, Rapla- ja Viljandimaa ning isegi Tallinna rahvuslikult meelestatud esindaja.
Rein Kochi juhitud kõnekoosoleku kümmekond sõnavõtjat käsitlesid Tartu rahulepingu olulisuse erinevaid tahke. Neid ühendas pea kolmkümmend aastat rahvuslaste südames hõõguv soov Tartu rahuleping tegelikkuses nähtavaks ja kehtivaks teha. Aeg oleks lõpetada riigireeturlik diplomaatiline suhtlemine nn Eesti -Vene uue piirilepingu suunal. Kui me aga pole esitanud vormikohast taotlust oma Petserimaa ja Narva-taguse kolme valla tagasisaamiseks, ei tule keegi meile neid kuldkandikul tooma. Üritusele pakkus muusikalist külakosti Petserimaa patrioot Ilmar Vananurm ona lauldud ja akordionil saadetud „Petseri valsiga“. Kõnekoosolekule pani punkti petserlane Undiga Matteus oma esinemisega Petseri eesti keskkooli vilistlaste kokkutulekutest. Need on Petserimaa eestluse olulised tähised.
