Äsja ilmus trükist Aime Andra luuletõlgete raamat, mida on hea lugeda pikkadel sügisõhtutel sooja tee või kakao seltsis ja panna ka Jõuluvana kingikotti.
Raamat on kujundatud nii, et luuletuse algupärand on tõlkega kõrvuti, mis teeb luulest arusaamise lihtsamaks nii neile, kelle emakeel on eesti keel kui ka neile, kes tunnevad ennast kindlamini ingliskeelset teksti lugedes. Raamat on samal ajal ka heaks keeleõppe materjaliks.
Autoritest on esindatud Marie Under, Annus Rävala, Ernst Enno, Artur Alliksaar, Anna Haava, Juhan Liiv jt.
Mõned küsimused autorile:
Millal hakkasid luule vastu huvi tundma?
Alguseks oli vast luuletuste etlemine. Juba teises algkooli klassis 1942. aastal pandi mind koolis lugema Marie Underi “Jõuluöö 1941”, mis jäi nii pähe, et hiljem esitasin seda 1944. a. eestlaste jõulukoosviibimisel Freudenstadtis, Saksamaal.
Kuidas esinemisteks valmistusid?
Luule esitamist ma õppinud ei ole. Siiski tundsin vajadust mingilgi moel aru saada, mida autor tahtis ütelda ja katsuda seda siis edastada ka kuulajatele. Peale hulgalisi kordamisi peast sai hääldamine ja arusaamine selgemaks. Connecticutis sain mõningaid näpunäiteid ka pr. Vaike Luguselt ja hiljem New Yorgi Eesti Teatri endistelt eestiaegsetelt näitlejatelt nagu Salme Lott, Leida Lepik jt.
Kuidas tuli mõte tõlkida eesti luulet inglise keelde?
Tõlkimine tuli aga üsna hilja. Tegelikult alustas seda mu poeg Tenno, kes kunagi kirjutas ühe kirjatöö koolis eesti luule kohta ja kellele väga südamesse läks Eestis nähtud näitus “Pole rahvast, pole probleemi”, kus ta näituselt väljudes luges seinalt Marie Underi luuletust “Mälestus ja tõotus”.
Minu isiklik tõlkimine algas, kui New Yorgi Eesti Naiskoori tuli juhatama läti rahvusest dirigent ja siis tegin temale lühidaid kokkuvõtlikke tõlkeid lauludest. Aga need ei olnud täielikud tõlked. Rohkem tehtud nii, et rahvas aru saaks, millest laul räägib.
Tõeliselt tuli tõlkida luulet, kui Eesti Arhiiv Lakewoodis pöördus minu poole Ferdinand Kooli “DP Kroonika” tõlkimise palvega. Seal on peatükkide alguses luulekatkendeid ja hiljem terve peatükk väljavõtteid tolle aja luuletustest. Pärast tärkaski tahe need luuletused kogu ulatuses ära tõlkida, noh nii prooviks. Seejärel proovisin teisi varem esitatud luuletusi tõlkida.
Millist luulet sulle tõlkida meeldib?
Nii ongi, et tõlgitud luuletused on suuremalt jaolt isamaalised – kuuludes enamuses sõjaaega ja sõjajärgsesse ajajärku. Võiks siiski ütelda, et mu lemmikluuletaja on Marie Under.
Miks sa pühendasid raamatu oma emale?
Emale luuletused väga meeldisid, ja kui vähegi võimalik, kinkis ta mulle ikka luulekogusid. Tänu temale leidsin ka mina tee luule juurde.
Loodan, et minu arusaamad ja oskused on küllaldased edasi andmaks autorite mõtteid. Raamatu ilmumisel olid suureks toeks minu poeg Tenno, raamatu kujundaja Riina Sõrra, Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriikides ja sõbrad.
Siiri Lind
Aime Andra raamat “Etchings in Time” on müügil Vaba Eesti Sõna raamatupoes jõuluhinnaga $18.00 (NY osariigi elanikele lisandub NY Tax $1.60). Raamatu saatekulu on $4.00
