Kas teil on suveplaanid tehtud? Kindlasti on, sest suvelaagrite registreerimine on alanud, ka talgute aeg on käes. Jõekääru 60 on selle suve tippsündmus, mis kutsub Udorasse Ontariosse Jõekäärule kõiki kunagisi kasvandikke, kasvatajaid ja suvekodu töötajaid, et koos tänaste noortega pidada juubelihõngulist suvepidu nii armsaks saanud looduslikus kaunis paigas. Kuidas toimus Jõekääru suvekodu loomine ja millised olid esimesed aastad Jõekäärul, mida mäletatakse? Jõekäärust algusaastatel ja hiljem – sellise teemaga filme näidati Tartu College'is suvekodu austajatele, keda oli rohkesti kogunenud suurde saali. Filmiõhtu "Jõekääru 60 läheneb'' kujunes emotsionaalseks ja meeliköitvaks avaürituseks juubelipidustuste raames.
Ka kutsung saali oli suvekodule omane, sest kauaegne ujumistreener Mai Kreem oli kaasa võtnud laagrivile, mis kostis kaugele ja kutsus kiirelt kogunema.
Tegelikult ei ole mina ise kunagi viibinud Jõekääru suvekodus kasvandikuna, küll aga olen olnud seal kasvataja ja köögiabilisena. Oma laste (4) muljete ja rõõmsate nägude järgi olen tabanud, et see üks väärt koht on laste südameis, sest iga aasta on suvekodusse rutt tagasi minna. Ka Piret Noorhani sõnade põhjal saab kinnitada Jõekääru tohutut populaarsust, sest filmiõhtul meenutas Tartu College'i peaarhivaar, et tema töine ja isiklik mälestus Jõekäärust on eriline, sest see on üks eestluse hoidmise kohti teiste tähtsate kõrval.
Jõekääru suvekodu 1953. a. esimese perenaise Hilja Küti mälestusi kuulates (ettelugejaks Lia Kaljurand) sai teada, et mugavusi söögi tegemisel köögis ei olnud, lapsed pidid ka oma nõud kaasa tooma. Hea oli, et eesti pagarid Torontost tõid ise kohale oma maitsvaid tooteid. Kõige suurem tänu oli perenaisele see, kui lapsevanem oli tänulik, et ta laps sööma õpetati.
Suvekodu film aastast 1958 tekitas elevust kuhjaga, sest Ants Toi filmitud 20-minutiline linateos oli eriliselt põnev ja erutav, sest see oli aegade tagant, kui neidudel olid rullid peas, WC oli tagaõues ja igal hommikul jooksid kasvandikud tarede taha hirmkiirusel. Filmis võis veel näha katkendeid karnevalist ja valguspeost ning perekonnapäeval etendatud näitemängust. Naljakaid kohti oli ohtrasti, nii et Kalev Raudoja kommentaare summutasid publiku naerupahvakud. Ants Toi oli ka ise saalis, aga tema oma muljeid kuulajatele ei avanud, sest pilt ütles rohkem kui sada sõna.
Filmide vahel võtsid sõna mitmed kasvatajad ja kasvandikud. Endine suvelaagri kasvandik, kasvataja ja juhataja Jaan Schaer, kes on tänaseks ka kohalik elanik, meenutas Jõekääru algusaastaid, kui talgutele tuldi pidulikus riietuses, naised kontskingades ja mehed isegi ülikondades. Kellelgi ei olnud veel oma suvilaid ja nii tõtatigi ühiselt talgutele nädalavahetustel.
Kauaaegne ujumisõpetaja ja suvekodu toetaja Mai Kreem oli kaasa toonud lisaks vilele ka esimesi tuttava Jõekääru embleemiga laagrisärke. Mai Kreemile meenusid suvekoduelust kohe perenaise pr. Kolga pirukad, mida poisid kümnete kaupa sisse vitsutasid, isegi arv 20 oli kirjas. Mai Kreemi meenutust mööda elati suvekodus lihtsat elu, sellist luksust nagu nüüd ei olnud. Väikeste kasvatajana jagas oma mälestusi Merike Kalm, kellele on jäänud südamelähedaseks mõnus akordionimuusika, talendikad perenaised ja väärtuslikud eluõpetused.
Filmiüllatused jätkusid: publikule näidati Rudolf Mathieseni, praeguse Jõekääru Suvekodu Seltsi juhataja Linda Karuksi vanaisa vändatud filmikaadrid aasta-test 1962-1973. 25-minutilise filmi kestel jooksid vaatajate silme eest läbi suurejoonelised suvepäevad Kiviojal, suvekodu elu, Jõekääru 20. aastapäeva pidustused, Balti olümpiaad, mis oli kõige suurema osavõtjaskonnaga spordiüritus üle aegade. Mai Kreem meenutas, et sellel osales 300 sportlast 3000 pealtvaataja ees.
60 suve on noortele pakutud tegevust eesti keeles ja meeles. Paljud traditsioonid on kestnud üle aastate, kuid on tulnud ka uusi tavasid.
Markus Liik, kes oli aastaid suvekodu kasvandik, on nüüdeks juba ka kasvatajana tegutseda jõudnud. Ta tegi kokkuvõtte keelekümbluse programmist, tuletades meelde juhtumit, mil isegi läbi tareseinte võis kuulda kasvataja lauset: ,,Eesti keeles või muidu toimkond!" Sellised tunnustused nagu eesti keele märk, sinimustvalged pärlid ja erivärvi käevõrud keelesokuse märkimiseks ärgitasid kasvandikku rääkima rohkem eesti keeles.
Filmiõhtu oli pikk – nagu 60 aastat mälestusi peabki olema. Veel vaadati 5-minutilist videot 2006. aasta laagrielust, Merike Luudi slaide 1984. aastast, mis olid väga hea kvaliteediga, teravate ja erksate värvidega. Krista Raun Spence tutvustas Jõe-kääru printsi ja printsessi valimiste ajaloo projekti, mida juhendab Ellen Valter. Kes teab, mis aastal ja kes valiti laagri printsiks ja printsessiks, palun pöörduda projektijuht Elleni poole. Tauno Mölder kutsus osalema Estdocsi lühifilmide konkursil, sest suve jooksul on võimalusi jäädvustada paljusid erinevaid sündmusi.
VEMUsse, Tartu College'i juurde rajatavasse Väliseesti Muuseumi (www.vemu.ca) oodatakse endiselt filme, fotosid, kutseid, kavasid, mütse, särke jmt Jõekäärust. Kui omanik ei raatsi loobuda originaalidest, tehakse materjalidest koopiad. Kogutut kasutatakse Jõekääru 60. sünnipäeva tähistamisel.
Seltsi juhataja Linda Karuks lõpetas Jõekääru filmiõhtu aplausi ja tänuga. Kaasaaitajate ja organiseerijate nimekiri oli mitme-realine, lisaks artiklis juba nimetatutele olgu mainitud ka Eesti Filmiarhiiv, Kerly Ilves, Agnes Neier, Marcus Kolga, Monika Kolga, Taavi Tamtik, Teele Trei, Andre Vare, Heikki Novek, Rita Kütti, Eva Kütti, Eerik Valter jt.
Kevadisele avalöögile järgneb võimas tippsündmus suvel. Jõekääru Suvekodu Seltsi juhatuse liige Lia Kaljurand kutsus Jõekääru 60. aasta juubelile 14. juulil, mil tähistatakse perekonnapäeva, algusega kell 12.00. Kell 7 õhtul algab valguspidu, kus esinevad ansamblid "Külapoisid'', "Lehmapoisid'', rahvatantsurühm "Kungla'', suvekodu kasvandikud, toimub ühislaulmine ja suurlõke.
"Jõekääre maailmas on palju, ühtainust neist meeles ma pean…''. See on meie Jõekääru. Laula ja meenuta, laula ja naudi suve Jõekää-rul 2012. a.
Eda Oja
