Eesti riik on sihikule võtnud välismaal elavad eesti noored ning soovib neid meelitada kodumaale õppima, mis seoks noori tihedamalt Eesti elu ja kultuuriga. Haridus- ja noorteamet (Harno) lisas 2024. aastal Study in Estonia programmi sihtgrupiks väliseestlased.
Eesti kõrgkoolidesse tuleb igal aastal välisriikidest õppima sadakond eesti juurtega noort. Mida saaks riik ja kõrgkoolid teha, et neid oleks rohkem? Iga viies eestlane elab ju välismaal, ligikaudu 25 000 noort on peatselt või juba praegu ülikooliõpingute eas. Välisministeeriumi andmetel on Eesti passiga noori välismaal möödunud aasta seisuga vanuserühmas 7–12 aastat – 10 800; 13–18 aastat – 11 744 ja 19–35 aastat – 26 904.
Teema on aktuaalne ja seda kajastasid nii Õpetajate Leht kui Postimees.
Väliseesti noori teavitatakse õppimisvõimalustest Eestis
Haridus- ja noorteameti programmi Study in Estonia nõunik Kalmar Kurs, kelle eestvedamisel „kadunud“ poegi-tütreid Eestiga siduda üritatakse, on olnud Brüsselis haridusvaldkonna diplomaat, tegelnud rahvusvahelise koostöö ja kommunikatsiooniga haridus- ja teadusministeeriumis, ERM-is ja kultuuriministeeriumis, löönud vabatahtlikuna kaasa ESTO 2025 korraldamisel.
Kurs kinnitab, et juba mõni aasta on püütud jagada väliseesti noortele infot õppimisvõimaluste kohta Eestis, alles hiljuti toimus Brüsselis taas Eestis õppimise infoseminar, kuna seal on suur eesti kogukond.
“Kui kõrgkoolid ja Harno esindajad käivad suurematel messidel või korraldavad Eestis õppimise infoüritusi ning turundust välismaal, siis peame kasutama neid sündmusi ka Eesti kogukonna kokkukutsumiseks ja info jagamiseks. Peame kombineerima turundust just eestlastele üle maailma suunatud tegevusega, “ arutles Kurs.
Tema soovitus noortele on uurida, ehk on huvipakkuval erialal Eestis teaduse ja õppetöö tase hoopis kõrgem kui elukohariigis. Teatud asju on aga võimalik ainult eesti keeles ja Eestis õppida.
Kõrgkoolidele soovitab Kurs minna suurematesse eesti kogukondadesse, nt Eesti Majadesse kohapeale oma õppeasutust tutvustama.
Eesti kõrgkoolides õpib praegu 3879 välistudengit 119 riigist (8,2% tudengkonnast). Kui vahepeal mujalt õppima asunute arv langes, siis nüüd on huvilisi taas rohkem. Rahvusvahelistumine on pikalt olnud kõrgkoolide siht, aga nüüd on lisaks välismaalastele huviorbiiti tõusnud ka eesti päritolu noored, kes üle ilma laiali.
Kurs kinnitab ka, et siiani pole kõrgkoolid ega avalikkus teadvustanud, et tõepoolest on välismaal nii palju noori. “Pole märganud, et seda teemat puudutataks debattides ja arengukonverentsidel – eriti just kõrgkoolide ees seisva tudengite arvu kahanemise valguses, “ mainis Kurs. “Lähiajal on ees kohtumised kõrgkoolide esindajatega. Tegin ettekande väliseesti muuseumis Torontos, seda kuulsid ka rakenduskõrgkoolide rektorid. Kõige tõhusam on, kui õppeasutused ise seda teadvustaksid ja seaksid eestlased välismaal prioriteediks ning tegeleksid asjaga konkreetsemalt – võtaksid ühendust Eesti saatkondadega, eestlaste organisatsioonidega välismaal, käiksid sündmustel, kus eestlased koos, jagaksid infot ja praktilisi kogemusi.”
Mis võib saada õppimatulekul takistuseks?
Kurs kinnitab, et noori ei huvita ainult õppimatulek. Nad tahavad teada, kuidas oma eesti keele oskust parandada, kas õppida saab ka distantsilt, millised on praktikavõimalused ja stipendiumiprogrammid, samuti tuntakse huvi Eestis töötamise vastu.
Tuleb tublisti vaeva näha, et ka mujal eestlased teaksid, millistes valdkondades on Eestis õppe- ja teadustöö väga kõrgel tasemel. Noori tuleks teavitada ka võimalustest täiendada oma eesti keele oskust distantsõppes.
Kui noor pole teinud Eesti riigieksameid, tuleks leida paindlikud võimalused hinnata tema akadeemilist võimekust ja teadmisi. Paindlikkus tähendab ka seda, et vajadusel pakutakse eesti keele õpet neile, kes soovivad eesti keeles õppida, aga kelle tase seda veel ei võimalda.
Noori välismaal üllatab, et Eestisse õppima tulek ei tähenda väiksesse ja suletud keskkonda sattumist. Paljudes teadusharudes on keskkond väga rahvusvaheline. Ligi 9% tasemeõppe üliõpilastest on välistudengid. Magistri- ja doktoriõppes on väga palju välisriikide noori. “Seega võib ka tööelu Eestis pärast õpinguid alata rahvusvahelises keskkonnas. Eestisse õppima tulek ei pane teid kinni rahvusvahelises piirideta maailmas!” kinnitab Kurs.
Elukallidus on tõusnud, aga õppemaks ingliskeelsel õppekaval on võrreldes paljude riikidega ikkagi väike. Kuigi üürihinnad on kiiresti tõusnud, pole needki teiste riikidega võrreldes kõrged. Paljusid üllatab ühiselamute olemasolu. Seega eeliseid Eestis on.
VES / Õpetajate Leht / Postimees
Kas teisedki riigid kutsuvad noori koju?
Poola, Tšehhi, Leedu on seda juba varem teinud, aga nii väikse riigi kui Eesti puhul on teema eriti kriitiline pikemas vaates. Seega väärib pingutust, et noorte Eestisse kutsumise nimel vaeva näha.
Vaeva näha tuleks ka selle nimel, et side Eestiga püsiks neil, kes teevad praegu teadust mõnes teises riigis. Juba kuuldub tõsiseid murenoote, et teatud erialadel on suurem osa doktorante välismaalt, paljud neist ei jää Eestisse ega õpi eesti keelt ära. Seetõttu on eestikeelne kõrgharidus ja teadus suuremate riskidega ning väiksemad riigid peavadki oma väliskogukondadega rohkem vaeva nägema.
Praegu tuleb siia õppima sadakond Eesti kodanikku aastas. Mis võiks olla eesmärk?
Eesmärk võiks olla, et kõik kõrgkoolid oma turundustegevuses ja vastuvõtuüksustes tippjuhtkonnani välja teadvustaksid, kui palju on eesti noori, kellele tutvustada oma õppeasutust ja Eesti kõrgharidust. See peaks olema kirjas arengudokumentides, turunduskavades. Igapäevane töö olgu käia kohal ja suhelda, kutsuda noori külla koolivaheaegadel ja suvisel ajal.
Vanemate huvist ja valmidusest sõltub väga palju. Põhjused, miks on mujale tööle ja elama mindud, on erinevad. On palju ka neid, kel siin vanavanemad või kinnisvara – see toetab tagasitulekut.
Kõik võimalused loevad. Mõni noor tuleb suve- või talvekooli või vahetustudengiks, veendub, et näiteks professor Lauri Mälksoo loengud on väga ägedad, ja otsustabki siia magistriõppesse tulla.
Eesti passiga inimesed välisriikides (2025):
Vanuses
0–3 aastat 3843
4–6 aastat 4277
7–12 aastat 10 800
13–18 aastat 11 744
19–35 aastat 26 904
36–64 aastat 56 736
65+ aastat 12 651
Kokku 126 955
Suuremad eestlaste kogukonnad on:
Soomes, Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias
Kõrgkoolidesse astunud Eesti kodakondsusega noored välisriikidest:
2023/24. õa – 99
2024/25. õa – 123
2025/26. õa – 114
Allikad: välisministeerium ja HTM
