Eestimaa on täis müstilisi ning huvitava ajalooga paiku, mida tasub kindlasti suvise puhkuse ajal külastada ja enda jaoks avastada. Pühapaikadega seotud põnevad kohalood, uskumused ja kombed on väärt hoidmist ja austamist.
Kaali meteoriidi kraater
Üks eriline paik, milleta Eesti poleks Eesti ega Saaremaa Saaremaa, on kindlaste Püha kirikukihelkonnas asuv Kaali maastikukaitsealal asuv meteoriidikraater. Kaali kraater, mis on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest, asub Kuressaarest umbes 20 kilomeeterit kirdes. Kaali meteoriidikatastroof oli üks mõjusamaid sündmusi kogu Muinas-Skandinaavias, mida tähistati suvisel pööripäeval rituaalse lõkketule süütamisega.
Ahja Suur ja Väike taevaskoda
Ahja jõe maalilist ürgorgu peetakse õigusega Eest üheks kaunimaks paigaks – kõrgeid devoni liivakivipaljandeid ning neisse uuristunud koopaid kutsub rahvasuu taevaskodadeks. Neist tuntuimad on muidugi mõista Suur ja Väike Taevaskoda. Suurt Taevaskoda on peetud muistseks oherdamis- ja sõjanõu pidamise kohaks. Suurematest ja sügavamatest liivakivikoobastest voolavad välja allikad. Väikesest Taevaskojast jooksis välja selge ja külma veega Emaläte. Naine, kes sellest lonksu vett rüüpas, sai uskumuse kohaselt peatselt emaks. Kahjuks on Emaläte kui üks kauneimaid looduslikke pühapaiku tänu inimtegevusele tänaseks kadunud, loodame, et see ei põhjusta Eesti iibe järsku langust.
Viieristi allikas ja Reomägi
Saaremaal Sõrve poolsaarel ristuvad viis teed. Selle maagilise sõlmpunkti järgi on ka koht omale nime saanud. Viieristi looduskaitsealalt leiab ka Kõrgemäe ohvriallika ehk Kõrgeima võlu allika, mida on inimpõlvi pühaks peetud ning usutud selle vee tervendavasse toimesse. Eriti on võluvesi olnud rahvapärimuse kohaselt olnud abiks silmahaiguste tohterdamisel, mistõttu tuntakse allikat ka silmaallikana.
Hiiumaa Ristimägi
Paiga nime tekkimine võib osutuda varasemaks kui sinna ristide panemise komme, sest Ristimäelt läks vanasti Pühalepa ja Reigi kihelkonna vaheline piir ning mäe põhjapoolsel küljel oli tol ajal ka piiri(risti)kivi. On tavaks, et inimene, kes esimest korda Ristimäele juhtub, valmistab oma kätega risti, see toob edaspidiseks õnne.
Vormsi kirik ja kalmistu
Küsimusele, kust Eestis võib kõige rohkem leida rõngasriste, on ilmselt lihtne vastata – muidugi Vormsi kalmistul. Kokku on neid loetud 330. Teadaolevalt vanim sealne säilinud hauatähis kannab aastaarvu 1743, noorim 1923. Rõngasrist sümboliseerib aja kulgu, aastaaegade vaheldumist, risti neli haru märgivad ilmakaari.
Saula Siniallikad ja hiis
Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Allikate kohta on teada, et need tervendavad kõik naha- ja silmahädad. Samuti võib Siniallikas ennustada tulevase nime, tuleb lätte kohale kummarduda ja nimesid nimetada. Kelle nime kohal tõuseb allika põhjast suur pahvakas vett, see ongi õige.
Soontagana maalinn
Pärnu – ja Raplamaa piiril Avaste sookaitsealal asub muinasaegne Soontagana maalinn, mis on sajandi vältel olnud inimestele pelgupaigaks. Soontagana on neid linnuseid, mis on ehitatud soode keskele. Vaenuväed pääsesid siia vaid talvel pakasega, kui maapind oli kõvaks külmunud. Kohalikud liikusid neid teid mööda aasta ringi – suvel oli kasutuses tammepakkudest salatee. Praegu on Soontaganasse ehitatud vaatetorn ja laudtee.
Samma Tammealuse hiis
Viru-Nigula kihelkonnas Samma küla Tammealuse hiis on kujunenud maausuliste keskseks pühakohaks. Eestis on kasutusel vaid kümmekond muistset pühapaika ja Tammealuse on neist tuntuim. Looduslikele pühapaikadele tunnuslikult leiab hiiest leiab kaks silmaallikat – Roostallikas ja Raviallikas. Nüüdsel ajal tullakse hiide vana hiietamme ja ohvrikivi vaatama või allikatest ravivett võtma.
