XXIX Tallinna rahvusvahelise orelifestivali eripärad on pühendus Arvo Pärdi 80. juubelisünnipäevale ja perifeersetele ajaloolistele väikeorelitele.
Festivali mastaabid väärivad esiletõstmist. Mõelge ise: kümne ööpäevaga 36 kontserti! Tõsi, mitmed ka nn orelipooltundidena, näiteks Suur Oreliöö 30.–31. juulil Nigulistes kestis ligi seitse tundi, päikeseloojangust päikesetõusuni. Suur Oreliöö – see oli 7 pooletunnilist kontserti erinevatelt organistidelt igal täistunnil, ning igal pooltunnil sai publik kuulata lugu Niguliste ajaloost läbi sajandite kunstiteadlaselt Tarmo Saaretilt.
23 kontserti toimub Tallinna Jaani, Niguliste ja toomkirikus ning 13 väljaspool pealinna; organiste astub üles 22, neist 15 on eestlased.
Kõrvuti mängitakse meistritega nagu Matthias Giesen (Anton Bruckneri mantlipärija St. Floriani kirikus Linzi lähistel) või Ullrich Böhme Leipzigist (Bachi järglane toomkirikus) või silmapaistev romantikute esindaja Hollandist Ben van Oosten, rääkimata end “omainimeseks” mänginud teisest hollandlasest Peter van Dijkist ning meie Uibost, Aidulost, Trassist, Krigulist, Tennost… Kaasa teevad kammerorkester, Hortus Musicus, Klaaspärlimäng Sinfonietta, kammerkoor Collegium Musicale, hulk soliste alates Uku Jollerist ja lõpetades austria tšellisti Thomas Walliga.
Esitatavas on esikohal loomulikult Pärdi oopused. Üksjagu uut ja põnevat pakuvad n-ö eksootilised uuskülalised John Aquilina (Malta) ja Naji Hakim (Liibanon/Prantsusmaa, mängib Pariisis kunagisel Messiaeni orelil).
Tallinna kontsertide täpsed kavad on saadaval Niguliste, Jaani ja toomkirikus igal festivali päeval. Väljaspool toimuvatest väärib mainimist kontsert Pärnu Eliisabeti kirikus reedel, 31. juulil. Riia oreliehitaja Herbert Kolbe väga heakõlalisel instrumendil mängis Prantsuse kooliga John Aquilina, kes on muide Malta peaministri nõunik.
5. augustil esitab Naji Hakim enda kuut “Arabeski” jm ning improviseerib antud teemadel.
7. augustil, festivali eelviimasel päeval kuuleb lõppkontserdi üheksat nimetust sisaldavat Pärdi-kava – alustatakse “Summaga” ja koori juhatab Endrik Üksvärav.
Kontserte maakondades elavdavad teadagi väikesed, omanäolised ja kaunikõlalised, enamjagu XIX sajandi keskelt pärit pillid. Laupäeval, 1. augustil tegi Taageperal otsa lahti Peter van Dijk tartlase Ernst Kessleri ehitatuga.
Orelpillidega on lugu niisugune, et olulisim on nende ning esitletava sisuline rikkus ja sobivus, mitte üksnes suurus-võimsus.
VES/Maaleht
