Novembrist käivitub uus süsteem, kus õpetajakutset oodatakse taotlema ka neid, kes ei ole omandanud õpetaja eriala. Kui kutseeksam läheb hästi, on saadav kvalifikatsioon võrdne ülikoolist saadud õpetajakutsega.
Tänavu jõustunud seaduse järgi nö õpetajapaberita enam tööd ei saa, ent juba praegu koolis töötavatelt pedagoogidelt seda tagantjärele nõudma ei hakata.
Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul on uue kutseeksami eesmärk tuua õpetaja ameti juurde inimesi teistelt elualadelt, aga ka koolitööst eemal olnud õpetajaid.
Nii saabki näiteks eesti filoloogiat õppinud tõlk soovi korral kasvõi 50-aastaselt õpetajana tööle hakata. Kuivõrd tähendab see enne eksamit ülikoolis pedagoogika ainete juurde õppimist, oleneb sellest, kui palju on inimeses koolmeistri annet.
Eesti õpetajate liidu juht Margit Timakov rõhutas, et päris igaüks tänavalt kutseeksamit tegema tulla ei saa, sest enne eksamile pääsemist peab inimene olema vähemalt aasta koolitööd teinud, andnud nädalas mõnedki tunnid või muudmoodi õpetamisega kokku puutunud.
Timakovi sõnul oodatakse kutset taotlema kindlasti ka praegu koolis töötavaid õpetajaid, sest uue kutsesüsteemi mõte on õpetaja professionaalset arengut toetada. Ideaalis võiks resultaat väljenduda ka palgas, sest võimalus on saada neli taset: õpetaja tase 6 (peamiselt lasteaiaõpetaja just eeltingimusena bakalaureusekraadi nõude tõttu), õpetaja tase 7, vanemõpetaja tase 7 ja meisterõpetaja tase 8. „Aga asi pole ainult palgas, õpetaja, kes analüüsib oma tugevusi, hakkab teadlikumalt ka oma arengut suunama ja mõtestama tööd nii õpilase, kolleegi kui ka iseenda õpetajana,” ütles Timakov.
VES/EPL
