23. aprillil 2014 möödus 25 aastat Tartu Memento asutamisest.
14. juunil 1988 aastal mõistis rahvakoosolek Tartus Raekoja platsil hukka küüditamised. Sealt mindi Ropka-Tamme kalmistu taha Aardla raudteejaama, kus olid seisnud küüditajate rongid 1941. aasta 14. juunil. Mõisteti hukka küüditamised ja nõuti poliitvangide Mart Nikluse ja Enn Tarto vabastamist.
Säilinud on Enno-Tõnu Kuuse poolt 1988. aastal koostatud album ” Mineviku radadelt tulevikku”.
23. augustil 1988. aastal toimusid rahvakoosolekud nii Tartus kui Tallinnas. Tartus mõisteti hukka Moskvas 23. augustil 1939. a. sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt koos lisaprotokollidega ja nõuti poliitvangide vabastamist.
Tänu rahva ja rahvusvahelisele survele vabastati Enn Tarto ennetähtaegselt ja jõudis Tartusse 17. oktoobril 1988. a. Kui NSV Liit poleks kokku varisenud, oleks ta ellujäämise korral vabanenud 1998. aastal.
Detsembris 1988. a. asetati riigivanema Jaan Tõnissoni mälestustahvel A. Haava tänavas majale nr. 7.
25. veebruaril 1989. a. toimus 12 Eesti iseseisvuse eest võidelnud organisatsiooni osalemisel Tartus Eesti vastupanuliikumises osalenute nõupidamine ja nõuti poliitvange kaitsva liidu moodustamist.
8. märtsil 1989. a. toimus Muinsuskaitse, kaitseliitlaste ja Memento algatusrühma eestvedamisel rahumeelne protestikäik ümber Tartu sõjaväelennuvälja – esmane Ida-Euroopas. Enn Tarto ja Ago Breed olid kindral Dudajeviga kokku leppinud, et protestikäik on rahumeelne.
25. märtsil 1989. a. moodustati Tallinnas Linnahallis Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit – EÕRL “Memento”. Volikokku valiti Tartust Paul Muuli ja eestseisusesse Enn Tarto.
23. aprillil 1989. a. moodustati umbes 450 liikmega EÕRL-i “Memento” Tartu osakond. Eestseisusesse valiti Enn Tarto, Paul Muuli, Heldur Tüüts, Udo-Vello Lamp ja Vambola Kruusealle. Tartu Memento paigaldas Pauluse surnuaia taha mälestuskivi, millel on rist ja sõnad: küüditatute mälestuseks.
14. juunil 1989. a. langetati Tähetornis trikoloor poolde vardasse ja majadel olid leinalintidega lipud. Tartu Pauluse kirikus avaldas praost Harald Tammur kaastunnet leinajatele, mõistis hukka küüditamised ja kõik punavõimude repressioonid ning pühitses EÕRL-i Memento Tartu osakonna lipu. Pärast jumalateenistust pühitses ta Aardla raudteepeatuses mälestuskivi. Säilinud on fotod.
2. augustil 1989. a. toimus rahvarohke Tartu Memento koosolek, nõudes represseeritute juriidiliselt õigeks mõistmist, varade tagastamist, repressiooniaastate eest suuremat tööstaaži, endiste elukohtade tagastamise probleemi lahendamist, õiglast ja tõest ajalookirjutamist, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel, jne.
EÕRL “Memento” ühendas kõiki represseerituid: nii Stalini ajal kui hiljem süüdi mõistetud poliitvange, küüditatuid, Eesti eest võidelnud relvavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, metsavendi ja nende abistajaid, poliitilistel põhjustel psühhiaatriahaiglates olnuid, mitterelvastatud vabadusvõitlejaid (dissidente) jne.
Oktoobris 1989. aastal ilmus Tartus esimene Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu “Memento” ajaleht MEMENTO, tiraaž 5000 eksemplari, üksiknumbri hind 40 kop., toimetajaks härra Sulev Muttik, fotograafiks Hans Pardane, Mõlemad on meie keskelt lahkunud. Novembris 1989. a. ilmus ajalehe teine number ning detsembris kolmas number. Ajaleht on säilinud Tartu Kirjandusmuuseumi arhiivis.
Mementolased osalesid punamonumentide kõrvaldamises, Vabadussõja (1918-1920) monumentide taastamises ning uute mälestusmärkide ja mälestustahvlite paigaldamises, tänavate ümbernimetamises, nii laulupidudel kui erinevatel isamaalistel üritustel, Balti ketis, Eesti Vabariigi kodanike registreerimisel, Kodanike komiteede liikumisel jne.
Aja jooksul on tekkinud uued liikumised poliitvangidest, õpilasvabadusvõitlejatest, relvavendadest jne. kuhu kuuluvad paljud mementolased.
17. juunil 1990. a. avati represseeritute monument “Rukkilill” kurikuulsa “Halli maja” vastas.
23. augustil 1990. a. toimus Lenini kuju mahavõtmine Kaitseliidu maja eest (tookord Eesti Põllumajanduse Akadeemia). Tartu Muinsuskaitse Ühenduse juhtimisel püstitati Raadi sõjaväekalmistule Lõuna-Eesti vabastajate monument, veidi teises kohas, kus oli varem olnud.
8. juulil 1941. a. Tartu vanglas mõrvatute mälestuseks püstitati raudrist Pauluse kalmistule, nüüd on seal uus Nõukogude Liidu terroriohvrite nimedega mälestusmärk.
Tartu Memento eestvedamisel asetati palju mälestustahvleid kogu linnas.
Näiteks Õpetaja tn, 12 Prof. Jüri Uluots 3. I 1890 – 9. I 1945; Pepleri tn. 32 Siit algas vabadusvõitlus Tartu eest 1941. a. kevadsuvel; mälestustahvel Tartu rahu majale- Vanemuise 35 jne.
26. augustil 1991. a. toimus Tartus ERSP-laste ja Tartu Memento initsiatiivil KGB maja ja Tartus sõjakomissariaadi dokumentide ülevõtmine. Materjalid anti üle Riigiarhiivi.
Tartu Memento algusaastatel kohtus Enn Tarto kolmapäeviti Hallis majas rohkem kui 5000 inimesega.
Riigikogu VII koosseisu valimistel sai Enn Tarto 9197 häält ja lõpetas otsese tegevuse Tartu Mementos, tegeledes eelkõige Eesti Vabariigi julgeoleku küsimustega. Enn Tarto oli Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja pikka aega Kaitseliidu vanematekogu esimees jne. Tehes kõik, mis suutis, et Eesti Vabariik saaks NATO-sse ja Euroopa Liitu. Viimase aja sündmused Krimmis, Ukrainas ja Ida-Euroopas on näidanud, et Eesti valik on olnud õige.
Enn Tarto on kaitsnud ideid, et Riigikohus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Teadus- ning Haridusministeerium oleksid Tartus.
Enn Tarto on Tartu Linnavolikogu liikmena püüdnud ellu viia juba omaaegseid Tartu Memento ideid: monument Tähtvere parki, monument Toomemäele Willem Reimanile, Kalevipoja kuju taastamine Emajõe ääres, muuseum KGB kongid.
