Foto ja tekst: Võrumaa Teataja www.pildigalerii.vorumaateataja.ee
21. septembril saadeti Vastseliina kirikust viimsele teekonnale 13 metsavenna säilmed, et nad ümber matta Vastseliina kalmistule.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles Vastseliina kirikus peetud tseremoonial, et nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud inimesed andsid oma elu meie kõigi tuleviku eest. „Nende inimeste surm oli kole ning vägivaldne, aga nende elu ja surm polnud kindlasti asjata,” rääkis kaitseminister Vastseliina kirikus. „Me meenutame kõiki inimesi, mehi ja naisi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda, langetades mälestades pea.”
Matusetseremoonial kandsid kaitseliidu liikmed sargad altari eest kirikust välja, kus need tõsteti auto peale ja sõidutati kalmistu värava juurde. Seal võeti sargad taas auto pealt maha ja sängitati mulda, kahte suurde hauda. Iga lahkunu tarbeks oli valmistatud valge rist, mida kandsid naiskodukaitse liikmed.
Langenute mälestuseks pandi Vastseliina kalmistule püstitatud metsavendade mälestusristi jalamile pärjad Vabariigi Presidendilt, Riigikogult, kaitseministeeriumilt ja kaitseliidult.
Kümne metsavenna säilmed pärinevad Nõukogude okupatsioonivõimude salamatmispaigast Võru lähistel Reedopalos – need leiti prügihunniku alt ülemöödunud aasta augustis.
Kolm Vastseliina kalmistule sängitatud metsavenda hukkusid Luhasoos toimunud Lükkä punkrilahingus ja olid maetud punkri lähedale. Lükka lahing toimus 1945. aasta detsembris, kui punkrit ründas NKVD eriväeosa. Seal langenuist kolme – Harald Keemi, Henn Pihlapuu ja ühe tundmatu inimese matmispaika ei teatud aastakümneid.
Maetutest kaheksa – Richard Vähi, Elsa Vähi, August Kuus, Karl Kaur, August Kurra, Leida Grünthal, Lehte-Kai Ojamäe ja Endel Leimann langesid Puutlipalus 1953. aasta märtsis toimunud punkrilahingus. Sama aasta märtsis oli hävitatud ka Viglasoo punker, kus tulevahetuses hukkusid Rafael Vähi ja Väino Härm, kes samuti Vastseliina kalmistule sängitati.
Pühapäeval, 22 septembril tähistas Eesti vastupanuvõitluse päeva, et meenutada kõiki inimesi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda.
LÜKKÄ PUNKRIS 28. dets. 1945 langenud
HARALD KEEM, 22-a. s. 17.12.1923. Pärit Kurenurmest Vaabina vallast. 1943. a. astus Soome armeesse, Peastaabi luureosakonnas. Haukka grupis saadeti 1944. a. juulis Eestisse sidemeheks vastupanuliikumise ja väliseestlaste vahel. Liitus metsavendadega Sangastes ja Sõmerpalus, oli üks Rohelise Partisanide Pataljoni asutajatest.
HENN PIHLAPUU (RAUD). 17-a.s. 23.12.1928 Orava vallas. Võru keskkooli õpilane ja koolinoorte vastupanu Sini-Must-Valge liige. Asus metsapunkrisse pärast kasuisa arreteerimist okt. 1945.
VIGLASO PUNKRIS 27.03.1953 langenud
RAFAEL VÄHI, 32-a. s. 20.09.1920. Pärit Sapilt, Misso vallast. Varjas end arreteerimise eest 1951. a seoses venna Richardi pääsemisega, kes oli haavatuna murdnud end välja Saika punkrilahingust.
VÄINO HÄRM, 17-a. s. 4.05.1935. Pärit Häärmanilt, Misso vallast. Varjus koos vanematega arreteerimiste eest, pärast onu Richard Vähi pääsemist.
PUUTLIPALU PUNKRIS 29.03.1953 langenud
RICHARD VÄHI, 34 a. s. 10.05.1918. Misso vallast, Sapi külast. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse. Oli sõjavangilaagris Saksamaal. 1949 tehti kulakuks. Varjas küüditamise eest. Murdis 1951 märtsis koos August Kuus´iga välja Saika punkrilahingust, milles hukkkus 6 meest. Varjas Haanja ja Lindora kandis.
ELSA VÄHI, (s. Eenla), 28-a. s. 2.12.1924. Varjas end koos väikelapsega küüditamise eest algul taludes, alates 1950 metsapunkrites.
AUGUST KUUS, 30-a. s. 8.02.1923. Pärit Sõmerpalu vallast Linnamäelt, elas Missos. Põgenes kui pärast abikaasa küüditamist 1949 teda arreteerima tuldi.
KARL KAUR, 33-a. s.10.02.1920. Pärit Misso vallast Hino külast. Mobiliseeriti 1944. a. Saksa sõjaväkke Võru Jahtkomandosse. Arreteeriti 1944. a. augustis, kuid põgenes. Elas koos naise Melanie Kauriga metsapunkrites.
AUGUST KURRA. 40-a. s. 3.12.1912, Pärit Lätist. Teenis Saksa sõjaväes ja sattus vene sõjavangi. Tuli R. Vähi punkrisse 1951. a.
LEIDA GRÜNTHAL, 28-a. s. 35.06.1935. Pärit Misso vallast Maurilt. 1949 a. kulakuna küüditatav. Varjas end koos emaga. Pere meesliikmed olid pääsenud Rootsi.
LEHTE-KAI OJAMÄE, 25-a. s. 23.05.1927. Saaluse vallast Petruse külast. Kuulus Võru keskkooli vastupanuorganisatsiooni Eesti Vabaduse Eest. Ühines Vähi salgaga 1951 a. sügisel.
ENDEL LEIMANN, 38-a., s. 6.05.1914. Pärit Vastseliina vallast Perametsast, Hüppas 1949 a. märtsiküüditamisel aknast välja ja jooksis metsa. Varjas end vendade Pilvedega. 1951. a. ühines R. Vähi salgaga.
