Kõik toimimisraskused, mida näeme praegu omavalitsuste puhul, võivad tabada Eesti riiki tervikuna ja isegi varem kui kümne aasta pärast, hoiatab riigikontrolör Alar Karis (fotol) 4. novembril ilmunud riigikontrolli aastaaruandes.
«Nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel on pikemas perspektiivis järjest raskem hakkama saada. Terendab väljakutse, kuidas suudab majandus oluliselt vähenevate töökäte tingimustes ühiskonnale ja riigikassasse piisavalt tulu teenida,» hoiatas Karis.
Riigikontrolör kirjeldab, et kuigi majandus on taastunud ja statistika näitab inimestele suuremaid sissetulekuid, ei tunneta tööinimesed ega pensionärid oma igapäevaelus elatustaseme paranemist.
Aastaaruanne toob välja, et Eesti inimeste ostujõud on viimastel aastatel küll veidi suurenenud, kuid moodustab jätkuvalt vaid 69 protsenti Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest ning pole jõudnud tagasi isegi kriisieelse tasemeni, mil ostujõud oli 70 protsenti 27 riigi keskmisest.
Arstiabi kättesaadavus pole suurenenud, inimesed suunduvad parema elu ja eneseteostusvõimaluste otsingul linnadesse või välismaale. Selle tagajärjel on keeruline hallata hõredaks jäänud maapiirkondi ja edendada praegu veel sinna jäänute elu.
Kuigi Eestil on väike riigivõlg, tasakaalulähedane eelarve ning reservid, oleme ikkagi hädas kasvavate sotsiaalkulude katmisega. Karis leiab, et need summad võetakse sageli teiste, eelkõige riigi tulevikku mõjutavate tegevusvaldkondade arvelt.
Investeeringuid suudab Eesti teha peamiselt välisraha abil, aga kui need vähenevad, kuivavad kokku ka investeeringud. Olukorda halvendab see, et ka seni pole olnud terviklikku ja süsteemset kava Eesti elu edendamiseks euroopa rahadega.
Karise hinnangul tuleks riigi ja kohalike omavalitsuste arengu edasisel kavandamisel leida vastused järgmistele küsimustele:
– milliseid hüvesid avalik sektor inimesele pakub?
– milline on teenuse miinimumstandard?
kui palju hüve pakkumine maksab, kes selle eest maksab ja kust selleks raha tuleb?
– kas teenuse peab inimesele tagama riik või kohalik omavalitsus?
«Teiste sõnadega: ühelt poolt tuleb vaadata, mida me tegelikkuses võime tegemata jätta, mida me saaksime teha teisiti, ja teiselt poolt astuda samme, et riigieelarvesse tekiks juurde nö uut raha, otsides julgeid ja originaalseid, kuid samas mõistlikke ning töötavaid lahendusi,» pakkus Karis.
Rahandusminister Jürgen Ligi oli riigikontrolli aastaraportist rääkides väga kriitiline, avaldades arvamust, et uut teavet pole riigikontroll dokumendis esitanud, küll aga on seal vildakaid hinnanguid, vigu ja propagandistlikke lauseid.
Aastaaruande suhtes oli kriitiline ka peaminister Andrus Ansip, kes puudutas seda teemat järgmisel päeval parlamendis toimunud Euroopa Liidu poliitika arutelul, kui pidi vastama riigikogu liikme Inara Luigase küsimusele, mida peaks Eesti riik ette võtma, et välja saada praegusest stagnatsioonirõngast.
Ansipi sõnul viitas küsija, et riigikontroll on Eestit määratlenud kuhugi mutta, kust tuleks justkui välja rabeleda. Tema hinnangul pole selline määratlus kohane.
«Eesti ei ole kindlasti rahul oma üheprotsendilise majanduskasvuga, kuid kui te vaatate, mis toimub ülejäänud Euroopas, siis see üheprotsendiline majanduskasv on selgelt Euroopa Liidu kõige kiiremate majanduskasvude hulgas.
Seetõttu me ei peaks endale sugereerima, et me oleme mingisugused hädapätakad, saamatud, vajume järjest allapoole, mitte millegagi me hakkama ei saa,» rääkis Ansip.
Ta lisas, et pole riigikontrolli materjali läbi lugenud ning on sellega kursis ainult nii palju, kui on onlinemeediat jälginud. «Mul on kuidagi nagu kurbus hinges. Uus riigikontrolör, aga jutt on nagu ikka kuidagi endine,» sõnas Ansip.
VES/PM
