Ameerika Ühendriikide president Barack Obama kohtub septembri alguses Rootsi pealinnas Stockholmis Põhjamaade ja Balti riikide valitsusjuhtidega, 30. augustil võtab Obama Valges Majas vastu Eesti, Läti ja Leedu presidendid.
USA valitsuse kõrge ametnik teatas kolmapäeval, 7. augustil, et Obama jätab ära septembri algusesse Moskvasse kavandatud tippkohtumise Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid lendab Rootsi kaudu siiski Venemaale Peterburi maailma mõjukamate majandusriikide G20 riigipeade kohtumisele.
Ühendriikide president Obama on Rootsis 4. ja 5. septembril teel Venemaale G20 kohtumisele. USA riigipea on selleks ajaks kutsunud Stockholmi ka Põhjamaade ja Balti riikide valitsusjuhid, ütles anonüümsust palunud diplomaatiline allikas BNSile.
Ametlikult viibib Obama Stockhomis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldti kutsel. Rootsi peaministri kantselei teatel on USA presidendi visiit «hea võimalus arutada maailma poliitilisi ja majandusarenguid vahetult president Obamaga ning esitleda talle Rootsi arusaamu».
«Ma ootan kõnelusi Euroopa ja kogu maailma kaubandustingimuste, reformivajaduste ning majandussituatsiooni üle,» teatas Rootsi valitsusjuht oma pressiesindaja vahendusel. Rootsi välisminister Carl Bildt reageeris uudisele vahetult suhtlusvõrgustikus Twitter, kus tervitas oma rootsikeelses postituses Obama visiiti kui «tõeliselt heade suhete väljendust» kahe riigi vahel.
Ainus varasem USA ametisoleva riigipea visiit Rootsi leidis aset 2001. aastal, mil George W. Bush võttis osa Euroopa Liidu tippkohtumisest Göteborgis.
Kolmapäeval, 7. augustil teatas Washington, et president Barack Obama jätab ära Moskvasse kavandatud tippkohtumise Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, mõjukate meediaväljaannete teatel on tegemist reaktsiooniga Moskva otsusele anda ajutist varjupaika Edward Snowdenile, keda süüdistatakse Rahvusliku Julgeolekuameti (NSA) salajaste jälgimisprogrammide lekitamises, ent ühtlasi peegeldab see samm Ühendriikide frustratsiooni Venemaa suhtes ka mitmes teises küsimuses, sealhulgas raketikaitse ja inimõigused.
«Arvestades, et meil puuduvad viimase 12 kuu vältel edusammud sellistes küsimustes, nagu raketikaitse ja relvastuskontroll, kaubandussuhted, globaalne julgeolek ning inimõigused ja tsiviiliühiskond, oleme teavitanud Venemaa valitsust, et meie veendumuse kohaselt oleks tulemuslikum tippkohtumine edasi lükata, kuni meie ühises päevakorras on rohkem tulemusi,» ütles Valge Maja pressiesindaja Jay Carney.
Valge Maja tippametniku sõnul on Obamal endiselt plaanis osaleda G20 majandustippkohtumisel Venemaal Peterburis, kuid Putiniga nelja silma all ta kohtuda ei kavatse. Obama ise väljendas 6. augustil antud usutluses pettumust Venemaa otsuse üle anda Snowdenile aastaks asüüli. «On hetki, kus nad libisevad tagasid külma sõja aegsesse mõtteviisi,» ütles ta telekanalile NBC.
Obama ja Putin kohtusid viimati juunis Põhja-Iirimaal peetud G8 tippkohtumise ajal. Valge Maja riikliku julgeolekunõuniku asetäitja Ben Rhodes ütles, et Venemaa läinudnädalane otsus Ühendriike trotsida üksnes halvendas niigi probleemseid suhteid. Nähes Moskva tippkohtumisel kesiseid väljavaateid edusammudele teistes küsimustes, otsustas Obama Rhodese sõnul läbirääkimised ära jätta.
Moskva kohtumise asemel valis Obama oma uueks sihtkohaks Rootsi ja kohtumise Põhjala ning Baltimaade peaministritega.
30. augustil võtab Obama Washingtonis vastu Eesti, Läti ja Leedu riigipead, see kohtumine Valges Majas keskendub Euroopa-USA julgeolekualasele ja majanduskoostööle, NATO transformatsioonile, küberturvalisusele ja energiajulgeolekule, samuti inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamisele maailma erinevais paigus.
«Heade sõprade omavahelised konsultatsioonid ja avameelne jutuajamine meile kõigile olulistel teemadel on tähtis Balti piirkonna ja USA liitlassuhete tugevdamisel, mis on lahutamatu osa laiemast Atlandi-ülesest koostööst,» ütles president Ilves. Ühendriikide saatkond Vilniuses teatas, et kohtumine kinnitab Balti riikide märkimisväärseid edusamme alates iseseisvuse taastamisest 20 aasta eest.
«Eesti, Läti ja Leedu on väärtuslikud liitlased NATOs. Neli riigipead arutavad laia teemaderingi, kuhu mahuvad regionaalne koostöö ja ühised väljakutsed, energiajulgeolek, transatlantiline vabakaubanduslepe, kaitse- ja küberkoostöö.
Lisaks arutavad presidendid ühiseid jõupingutusi inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamiseks, seal hulgas arenguabi uutele demokraatiatele,» seisis saatkonna avalduses.
USA Leedu suursaadiku Deborah McCarthy sõnul on Vilnius Washingtoniga koostööd tehes üles näidanud märkimisväärseid juhiomadusi nii regionaalsetel kui ka ülemaailmsetel teemadel. «Kohtumine pakub võimaluse tegeleda uute väljakutsetega ja tugevdada regionaalseid sidemeid. Ühendriikide saatkond ootab kohtumise tulemusi, et tihendada USA-Leedu suhteid,» lausus ta.
Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė hinnangul mõistavad Ühendriigid Leedu ja teiste Balti riikide ees seisvaid väljakutseid ning riikidevaheline koostöö on viimasel paaril aastal olnud intensiivsem kui kunagi varem. «USA on meie hea partner, kes toetas NATO õhuturbemissiooni tähtajatut pikendamist ning sel aastal seni suurima Baltikumis peetava NATO sõjaväeõppuse korraldamist,» ütles Grybauskaitė Leedu presidendi kantselei teatel.
Tema sõnul on USA-ELi vabakaubanduskõnelused Leedu ELi eesistumisperioodi üheks prioriteediks. «Leedu on huvitatud kildagaasiimpordist Ühendriikidest,» lisas ta.
Sel aastal täitub USA- Balti harta sõlmimisest 15 aastat.
VES/Postimees
