Poliitikauuringute Keskuse Praxis valitsemise ja kodani-kuühiskonna ekspert Hille Hinsberg kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Islandil toimus 21. oktoobril referendum, kus inimesed otsustasid, kas riigi kõige tähtsa-mat seadust tuleb uuendada.
Üllatav pole mitte see, et põhiseadust üldse plaanitak-se muuta, see on praegusel kujul kehtinud aastast 1944, vaid see, et uue versiooni on koostanud rahvas ehk need, kelle kohta seadus kehtima hakkaks. Islandlased läksidki valimiskastide juurde, et hääletada kodanikualgatu-sena sündinud põhiseaduse muutuste poolt või vastu.
Pottide ja pannide protest
Mõte, et põhiseadus tuleks ümber vaadata, tekkis siis, kui Islandi ühiskond oli 2009. aasta finantskriisis ja inimestele tundus, et nende arvamust ei võeta kuulda. Kuigi peamine häda oli pankades, süüdistati valitsust otsustamatuses ja suutmatuses olukorda lahendada. Kõigepealt toimus valjuhäälne protest – Reykjavíkis tagusid inimesed tänavatel potte ja panne, et väljendada oma pahameelt ning nõudsid valitsuse tagasiastumist ja uusi valimisi. Nii ka läks.
Protest sai läbi ning tegutsema tuli hakata mingil muul viisil. Pikka aega oli meedias ja suhtlusvõrgustikes käinud arutelu, et põhiseadus ei arvesta piisavalt sellega, mida inimesed tegelikult oma riigilt ootavad ja kuidas nad tahavad selle suunamises osalised olla.
Põhiseaduse komitee rahva seast
Pärast aktiivset arutelu toimus 2010. aastal valimiste moodi küsitlus, milles üle 500 inimese kandideeris põhiseaduse koostajaks. Tehniliste vigade tõttu kuulutati valimisprotsess ülemkohtu poolt ebaseaduslikuks. Siiski valiti 25 inimest, kes moodustasid põhiseaduse komitee. Nad asusid koostama muudatusettepanekuid ja esitasid need nelja kuu pärast parlamendile.
Komitee kaasas asjatundjaid – appi võeti juristid ja veebispetsid. Viimased tekitasid töökorralduse, mis meenutas idufirmade käivitamist. Teksti koostamine ja muutuste tegemine korraldati nii avalikult ja läbipaistvalt kui võimalik. Näiteks avaldati igal nädalal uus tööversioon, mida said veebis ja Facebookis kommenteerida ja täiendada kõik huvilised. Kõigile ettepanekutele komitee ka vastas. Seejuures ei tekkinud kommentaariumis ähvardusi, laimu, sõimu ega naljaviskamist, vaid peeti elavaid vaidlusi. Muide, Islandi elanikest on internetikasutajaid 95 protsenti.
Põhiseaduslik arutelu Facebookis
Korraldati kohtumisi ja arutelusid ka väljaspool veebikeskkonda. Näiteks peeti mõttetalgud tuhande inimese osalusel, kes valiti esindavuse põhimõttel – elanikkonnaga võrdne osakaal mehi-naisi, noori-vanu. Kokku võttis protsessist aktiivselt osa üle 3000 inimese (umbes 1 protsent elanikest) – nii debattides kui tekstide koostamisel või kommenteerimisel. Põhiseaduse komitee otsis aktiivselt ka meedia kaasabi, sealhulgas tundis protsessi vastu suurt huvi just välismeedia ja e-demokraatia huviliste rahvusvaheline kogukond.
Ebahariliku protsessi tulemusena sündis versioon riigi tähtsamast seadusest, mis pööraks Islandil mõned seni kehtinud dogmad pea peale.
Uued ettepanekud
Uues põhiseaduses lahutatakse riik ja kirik ehk loobutakse viitest ainsale riigikirikule. Samuti on maavarade omandusel ja kasutamisel uus lähenemine, näiteks võivad kalapüügilaevade omanikud olla üpris üllatunud sättest, mis ütleb, et kõik loodusvarad on igavesest ajast igavesti rahva oma. Ettepanekuid tehakse ka valimiskorra muutmiseks, näiteks saaks valimiste nimekirjas kandidaate maha tõmmata või parteide poolt esitatud järjekorda ümber teha.
Kas rahva põhiseadus muutub õiguslikuks?
Referendum pole küll õiguslikult siduv, kuid on siiski suure kaaluga, et algatada põhiseaduse muutmine parlamendis. Kui hääletusel on palju osalejaid ja nad on oma soovides kindlad, ei saa parlament ega valitsus rahva häält kuulamata jätta. Senised küsitlused näitavad, et üle 70 protsenti elanikest sooviks, et vastu võetaks uus põhiseadus, mis tugineb praegustele ettepanekutele.
Kui see juhtub, siis käib uue põhiseaduse muutmine ikka seaduse järgi – selle peab vastu võtma praeguse parlamendi koosseis ja kinnitama järgmine koosseis.
Tegu oleks aga pretsedendiga, kus riigi olulisim seadus on koostatud kõigi silme all, mitmete tuhandete inimeste otsesel osalusel. Põhiseaduse ettepanek algab sõnadega: «Meie, Islandi rahvas, tahame luua õiglase ühiskonna, kus igaühel on võrdne koht sama laua ümber.»
PM
