Tallinna Ülikooli teadlaste rahvastikuprognoos näitas, et jätkuvalt madal sündimus koos tasakaalus rändega viiks selle sajandi lõpuks Eesti elanikkonna kahanemiseni alla 700 000 piiri, samas kui suure sisserände toel säiliks praegune rahvaarv, vahendab Global Estonian.
Kahel viimasel aastal sündis Eestis alla kümne tuhande lapse. Teadaolevalt vähenesid sündimuse vanuskordajad viimastel aastatel läbivalt viiendiku võrra või enamgi. “Demograafiliste muutuste suur inerts tähendab, et negatiivsete suundumuste pidurdamiseks või tagasipööramiseks kulub aastakümneid,” nentisid hiljutisel Põhimõtte Koja demograafiakonverentsil esitletud raporti autorid.
Taasiseseisvumise järel sündinud väiksemad põlvkonnad on praeguseks jõudnud lapsevanema ikka, mis vähendab sündide arvu, nentisid teadlased. Ühiskonnas laiemalt on muutunud väärtushinnangud ja suhtumine vanemlusse. Lapsesaamise otsuseid lükkavad edasi ka mitmed välised kriisid ning elukalliduse kiire tõus, leiti raportis.
Seda arvesse võttes koostas Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Martin Klesment kolm peamist tulevikuvaadet, mis jälgivad lisaks rahvaarvule ka rahvuskoostise muutumist. Mudelite eesmärk ei olnud pakkuda ühte kindlat ennustust, vaid näitlikustada sündimuse ja rände stsenaariumide koosmõju. Klesment mängis läbi erinevad variandid, et hinnata Eesti rahvastikku puudutavaid ühiskondlikke protsesse kuni aastani 2100.
Kõige süngema vaate kohaselt jääb sündimus püsima praegusele madalale tasemele, kus naine saab keskmiselt 1,3 last. Kui eeldada, et välisränne on tasakaalus, kahaneks Eesti rahvastik sajandi lõpuks ligi poole võrra, langedes 670 000 elanikuni. Laste sündide arv väheneks kahanemise käigus kahe kolmandiku võrra ehk umbes 3700 sünnini aastas.
Rahvaarvu langust saab paberil vältida positiivse rändesaldoga. Juhul kui Eestisse asuks igal aastal elama 8000 inimest rohkem kui siit lahkub, püsiks rahvaarv praegusel tasemel.
Lõpptulemusena lisanduks riiki sajandi lõpuks kuni 600 000 uut rändetaustaga elanikku.
Järjepideva sisserände tagajärjel langeks eestlaste osakaal kogurahvastikus alla poole. Laste ja noorte põlvkondades jõuaks eestlaste vähemusse jäämine kätte veelgi varem.
“Kestva suure rändesaldo hinnaks oleks Eesti rahvastikukoostise põhjalik muutus,” märkis Klesment aruandes.
Taastetase on 2,1 last naise kohta
Kolmanda vaatena joonistub välja areng, kus sündimus pöördub lähikümnenditel uuesti tõusule. Stsenaariumis, kus naine saaks keskmiselt 1,6 või 1,9 last, muutuks väljavaade nii rahvaarvu kui ka sündivate põlvkondade suuruse osas tunduvalt positiivsemaks. Isegi 0,3 lapse võrra suuremal keskmisel näitajal on demograafilisele kestlikkusele pikas plaanis suurt mõju.
Toetudes mudelitele leidis teadlane, et rändevoogude tasakaalu korral ja 1,9-lapselise sündimuse juures lisanduks sajandi lõpuks iga aasta üle 10 700 sünni. Keskmise stsenaariumi ehk 1,6 lapse puhul sünniks aastas ligikaudu 6630 last.
Kahanemise vältimiseks täiesti ilma sisserändeta peaks summaarne sündimuskordaja kerkima aga taastetasemeni ehk 2,1 lapseni.
Uurijad võtsid arvutuste tegemisel aluseks, et valitud sündimuse sihttasemed saavutatakse 2040. aastatel. Seejärel eeldasid nad nende tasemete stabiilset püsimist kuni sajandi lõpuni. Kõikides rakendatud stsenaariumites prognoositi ka inimeste keskmise eluea jätkuvat pikenemist.
Tulemuste tõlgendamisel peab arvestama mudelisse sissekirjutatud piirangutega. Näiteks ei võta koostatud prognoos arvesse sisserännanute osalist assimileerumist, mis suudaks eestlaste osakaalu pisut suurendada. Teadlased hindavad, et reaalsuses sulandub osa uute tulijate järglastest segaperede kaudu aja jooksul nagunii eestlaste sekka. Eestlaste selge ülekaaluga piirkondades on see loomulik protsess kiirem, samas kui põlisrahva arvu kahanemine vähendab sulandumise võimalusi mujal.
Lisaks määras teadlaste mudel eestlaste rände tulevikus nulliks. Eestlaste sisse- ja väljarände voogude tasakaalu eelduse aluseks on tõsiasi, et viimasel kümnendil on põlisrahva rändesaldo olnud kergelt positiivne. Analüütikute hinnangul aga eestlaste tagasirände potentsiaal tulevikku vaatavalt järjest väheneb.
Selleks, et vähemalt praegune heaolu tase ka tulevikus toimiks, soovitavad eksperdid otsida lahendusi siseriiklikest ressurssidest. Fookus peaks liikuma tööelu pikendamisele, eakamate inimeste võimestamisele ja sündimuse pikaajalisele toetamisele.
“Rahvastiku kahanemise teadvustamine sunniks kalevi alla panema märgatava osa suurtest ehitusprojektidest,” rõhutasid autorid.
Raporti “Kestlikkust otsides: Eesti rahvastikutaaste ja poliitikasoovitused” autorid on Tartu ja Tallinna ülikoolide teadlased Mare Ainsaar, Mark Gortfelder, Martin Klesment ja Allan Puur.
