Uue Rakveres asuva Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru peasaal nimetati Fratreseks. Suure saali ristiisaks sai dirigent Tõnu Kaljuste, kes filosofeeris nime Fratrese üle ka muusikamaja nimevalikul.
„Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja nimetamisel avanes mitu võimalikku teed. Üks neist on rahvalik ja paljusid kõnetav – nimi Ukuaru, mille juured on Veera Saare loomingus ja millel on Eesti kultuuris tugev emotsionaalne laetus,“ rääkis Kaljuste. „Teine tee vaatab arhitektuuri ja ruumi poole: kahe torniga kirik kui visuaalne ja vaimne kujund, kus tornid mõjuvad nagu vennad – ja sealt avaneb loomulik seos Arvo Pärdi ühe tuntuima teosega „Fratres“ (ladina keeles vennad).“
Kaljuste usub, et toonane nimepaneku komisjon kaalus need võimalused põhjalikult läbi ja tegi oma otsuse. „Ent on täiesti loogiline, et uued juhid tunnetavad: kiriku suur saal ei saa olla Ukuaru. Seal kõlab midagi muud, midagi universaalsemat. Nii on väga loomulik, et suur saal saab nimeks Fratres.“
Kaljuste pakkus, et ka kammersaal võiks kanda isiklikku ja tähenduslikku nime. „Näiteks Linda – Arvo Pärdi ema nimi. Teatavasti on ta maetud Rakvere linnakalmistule ning see annaks kammersaalile kohaliku ja inimliku mõõtme.“
Tõnu Kaljuste on ristiisaks ka turuplatsi skulptuurile “Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”.
Miks üldse saale nimetada, kui võiks jääda lihtsa „suur saal“-„väike saal“ nimetamise juurde? „Need oleksid muidugi võimalikud, aga Arvo Pärdi muusikamaja Ukuaru – saal Fratres kõlab minu jaoks palju paremini kui „Ukuaru suur saal“,“ ütles Kaljuste.
Mida tähendab nimi Fratres Tõnu Kaljuste jaoks? „Eelkõige tähendab see imeilusat Arvo Pärdi teost, millest on sündinud väga palju eri seadeid ja tõlgendusi,“ jagas dirigent. „Aga sõnal „vennad“ on ka palju laiem ja soojem tähendus: koosolemine, kuulamine, vastastikune toetamine. Kui vaadata kaht tornikiivrit Fratrese saali kohal, siis kõrvub see nimi selle arhitektuuriga väga elegantselt ja loomulikult.“
Muusikamajast Ukuaru
- aastal algas Rakveres ligi sajandipikkune teekond.
Pauluse kogudus ostis kaks maalappi Vabaduse platsi serval ja seadis endale suure sihi – ehitada päris oma kirik! Esimesed joonised sündisid insener Kõomägi ja arhitekt Kotli pliiatsi all ning 1937. aasta suvel pandi nurgakivi paika piiskop Rahamägi õnnistuste saatel.
Elu näitas end nii päikese kui pilvede alt – ehitus jäi raha taha toppama, aga lootus ei kustunud. 1939. aasta suvel aitasid uued annetused ja tugevad käed taas müürid üles. Augustiks olid seinad püsti ja sügisel seest juba tellistega vooderdatud.
16. juunil 1940 peeti pidulik pühitsemine. Hommik algas Posti tänaval ja kogu rahvas liikus rongkäigus uude kirikusse, saateks laul ja palved. Kiriku ukse ees ootas arhitekt Alar Kotli, kes võtme koos heade soovidega üle andis. Päev hiljem muutus kõik – 90 000 punaarmeelast ületasid piiri ja algas hoopis teistsugune aeg.
1951. aastal muudeti kirik võimlaks. Kui Eesti taas vabaks sai, tagastati hoone Kolmainu kogudusele, kes müüs selle aastal 2016 Rakvere linnale. Pikki aastaid hõljus õhus idee Rakvere suurest ja ilusast kontserdimajast.
2023. algaski juba hoone ümberehitus ja Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru loomine.
Ukuaru muusikamaja, mis valmis paljude Eesti ettevõtjate toel, avatakse pidulikult 31. jaanuaril 2026 väljamüüdud kontserdiga.
