Riiklikud kultuuri elutööpreemiad pälvisid täna-vu luuletaja Doris Kareva, filmirežissöör Peeter Simm ja dirigent Tõnu Kaljuste ning spordi elutööpreemia Eldur Annus ja Heino Puuste.
„Kõik kultuuri elutööpree-mia laureaadid on sobivad seda auhinda saama just eestikeelse kirjasõna tähistamise aastal, sest on loonud ja toetunud oma loomingus heale omakeelsele tekstile. Doris Kareva on seda teinud ülimalt tundliku sõnaseadja ja teistes keeltes luuletavate poeetide teoste tõlkijana, Tõnu Kaljuste on pikaaegse kooriloomingu vahendami-sega viinud eesti keele kõla üleilmselt kontsertlavadele ning Peeter Simm on rahva hinge pugenud filmides palju tuginenud eesti kirjanike teks-tidele,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
„Spordi elutööpreemiate puhul on hea meel, et tunnustame spordimeditsiini hindamatu panuse andnud doktor Eldar Annust, kes on oma tööga aidanud põlvkondade viisi eesti spordi- ja balletitippe. Samuti täname suurt kergejõustiklast ja mitmeid meie edukaid odavis-kajaid juhendanud Heino Puustet. Kõigi preemia päl-vinute nimel on kindlasti mitme elutöö jagu saavutusi, soovin neile palju õnne,“ lisas minister.
Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot.
Elutööpreemia laureaat, luuletaja ja tõlkija Doris Kareva kirjutas end eesti luule klassikasse teiste suur-te luuletajate kõrvale juba 1980ndatel aastatel. Lisaks kirjutamisele on Kareva palju ka luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke. Esitaja sõnul on tema luule andnud mitmele põlvkonnale lootust ja lohu-tust – tegemist on luuletajaga, keda loetakse väljaspool kitsast luuletundjate ringi ning kelle fraase, ridu ja tervikluuletusi teatakse peast. Kareva esitas elutööpree-miale Eesti Kirjanike Liit.
Elutööpreemia laureaat, filmirežissöör Peeter Simm on filme lavastanud ligi 50 aastat. Tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat, kultuuri suurkujusid on ta jäädvusta-nud nii mängu- kui ka dokumentaalfilmides. Simmi sü-damlik ja inspireeriv huumor on kõige eredamalt väljendunud just väikeste linnade ja maakohtade eluolu kujutamisel. Simmi esitasid elutööpreemiale Eesti Kino-liit, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Filmitööstuse Klaster, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Filmi Instituut ning Tallinna Üli-kooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut.
Elutööpreemia laureaat, dirigent Tõnu Kaljuste on kogunud rahvusvahelist tuntust oma kõrgetasemelise muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Kaljuste on professionaalse kammerkoori traditsiooni alusepanija Ees-tis ning on aastakümnete jooksul andnud suure panuse Eesti muusika tutvustami-sesse nii kodus kui ka maa-ilmas. Kaljuste esitasid elu-tööpreemiale Eesti Koori-ühing, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Fil-harmoonia, Von Krahli Teater, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Riiklik Sümfoo-niaorkester.
Riiklikke kultuuri aasta-preemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest summas 9600 eurot antakse välja viis. Aastapreemiad pälvivad:
Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kas-par Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veen-re balleti „Valgus maailma lõpust“ eest;
Edith Karlson väljapaistva loomingulise tegevuse ning Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse „Hora lupi“ eest;
Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe plafoonmaali res-taureerimise ning sisearhi-tektuurse lahenduse eest Eestimaa rüütelkonna hoone renoveerimisel Eesti esindushooneks;
Kristina Tamm (Lilli Luuk) romaani „Ööema“ eest;
Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning festivalide Tallinn Colors, Dreamscape, Blow-Up, Close-up ja Paavli.Club kaaskorraldami-se eest.
Spordi elutööpreemiaid antakse välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot.
Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Esitajate sõnul on tegemist kolleegide seas austatud ja teeneka arsti, meeldejääva õpetaja ning suure eeskujuga noorematele põlvkondadele.
Annuse esitas elutööpree-miale Eesti Spordimedit-siini Föderatsioon, ette-panekut toetasid Spordi-meditsiini SA, Eesti Artros-koopia ja Sporditraumato-loogia Selts ning Eesti Kergejõustikuliit.
Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane ja oda-visketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade. Tegu on tunnustatud treene-riga, kelle käe all on treeni-nud näiteks Andrus Värnik, Tanel Laanmäe, Liina Laas-ma ja Donald-Aik Sild. Puuste esitas elutööpreemiale Eesti Kergejõustikuliit.
Riiklikke spordi aasta-preemiaid antakse välja kuus. Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordi-pedagoogikasse või spordi-teadusesse. Preemia pälvivad:
Ujuja Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MMi pronksmedali, EMi kuld-medali, juunioride EMi kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane;
Harri Lill ja Marie Kald-vee, kes said kurlingu MMil segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli;
Henry Hein eduka treene-ritöö eest, olles ühtlasi aasta treener;
Holger Peel eduka treene-ritöö eest;
Kümnevõistleja Johannes Erm, kes sai Pariisi olüm-piamängudel 6. koha, kergejõustiku EMil kuldmedali, sise-MMil pronksmedali ning oli aasta meesportlane;
Vehkleja Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.
Preemiad anti üle Eesti Vabariigi 107. aastapäeva eel, 19. veebruaril kell 15 Eesti esindushoones koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
Kultuuriministeerium
