Eestis on lihtne katta pühadeks pidu/laud eesti/päraste toitudega. Tuleb lihtsalt sammud seada lähimasse poodi. Need sõnad, mis paki peal, on tihti pikemad kui vorstid paki sees! Kus üks sõna algab ja teine lõpeb? Kas näete? Mõlema sõna sees on tegelikult kolm väiksemat sõna. Ja veel liited (suffixes) ka. Selliseid sõnu nimetatakse LIITsõnadeks (compound word), sest nad on mitmest sõnast kokku LIIDETUD. Liitma / liitmine on addition.
Tasub teada (vorsti)matemaatikast veel nii palju, et lahutama / lahutamine on subtraction, korrutama / korrutamine on multiplication ja jagama / jagamine on division. Viimane tähendab ka to distribute ja to share. Jõuluvana JAGAB kinke. Enne seda oled sina emale tihti KORRUTANUD (repeated over and over), et soovid just seda ühte kinki “väga-väga, palun!”
Uues laste/raamatus “Literally Estonian” on pakutud sellist HÄÄLDUSE (pronunciation) abi eesti keele eriliste TÄPI-tähtede ja Õ puhul. Sellest võib abi olla küll. Õ puhul hambad kokku ja suu kahele poole laiali. Ä hääldamiseks suu väga laiali naeratuseks ja silmad imestusest suureks. Ö hääl on tõe-poolest selline natuke nagu ajaks midagi eba/meeldivat suust välja, aga tegelikult Ö-d (või sõna ÖÖ) öeldes suu päris nii laiali ei ole, pigem on huuled torus (pea/aegu nagu musi jaoks). Ü hääldamiseks peab huuled veelgi enam torusse ajama (to pucker up). “Literally Estonian” autor Karel Polt on Eestist, aga elab Los Angelesis. Illustreeris Kristina Tort.
Raamatus on eesti/keelsed sõnad tõlgitud OTSE inglise keelde. See paneb naerma, aitab õppida ja paneb imestama, kuidas igas keeles nähakse asju oma/moodi. Näiteks: kätekõverdused, otse/tõlge “hand bendings”, tegelik vaste: push-ups. Lambi/pirn (“lamp pear”) light bulb; tasku/lamp (“pocket lamp”) flashlight (britid ütlevad torch) ja tolmu/imeja (“dust sucker”) vacuum cleaner. Tolmu/imeja on ka paljudes teistes keeltes nagu rootsi (damm/sugare) ja saksa (Staub/sauger).
Lehekülgede 9 ja 10 tekstid: Riina Kindlam
