Eesti suurim toetaja on USA
Rahvusvaheliste organisatsioonide ning liitlasriikide, peamiselt Ameerika Ühendriikide jagatud abi Eesti kaitsevõime tugevdamiseks on viimase kahe aastaga hüppeliselt tõusnud.
Peamiselt saab Eesti kaitsevõime tugevdamiseks toetust NATOl, Euroopa Liidult, aga ka Ameerika Ühendriikidelt ning hiljuti Luksemburgilt.
Kuigi aastast aastasse võib selle abi suurus olla väga erinev, siis viimase kahe-kolme aastaga on see hüppeliselt tõusnud, ütles ERR-ile kaitseministeeriumi asekantsler Tiina Uudeberg.
“Kui räägime NATO rahastusest, siis esimene tulek on Ämari lennuväli, mis aastal 2010 osaliselt NATO rahaga tehti. Siis oli meil paar aastat vahet. Pärast seda on olnud kuskil paar kuni paarkümmend miljonit eurot aastas NATO poolt – ennekõike liitlaste jaoks, kes on Tapal ja teatud väliaõppe võimalused keskpolügonil,” rääkis Uudenberg.
Euroopa Liidult on viimaste aastatega tulnud umbes 40 miljonit eurot transporditaristu parandamiseks – et kaitsevägi ning liitlased saaksid kiiresti liikuda, kuhu vaja. Lisaks 66 miljonit eurot, mille eest osteti uued radarid ning umbes 70 miljonit eurot on Eesti saanud Euroopa kaitsefondist. Kaitsefondi on Eesti panustanud ise 11 miljonit eurot.
Riikidest on Eesti suurim toetaja Ameerika Ühendriigid.
“Algas see juba üheksakümnendatel – paar miljonit saime aastas. Valdavalt saime sidevarustust. Nüüd kuskil viis-kuus aastat on olnud rahastamise laed USA poolt oluliselt suuremad. Räägime kindlasti kümnetest kui mitte sadadest miljonitest aastas. USA ei anna meile raha vaid annab meile varustust, selle summa ulatuses,” selgitas Uudenberg.
Hiljuti on paari miljoni euro suuruses abi andnud ka Luksemburg – näiteks mehitamata õhusõidukite väljaõppeala ehitamiseks ning küberkaitse tugevdamiseks. “Hetkel ka räägime Luksemburgiga läbi Ämari asjus rahastamise võimalusi,” ütles Uudenberg.
Eesti enda kaitseeelarve on ligikaudu miljard eurot – umbes 10 miljonit eurot ehk sellest üks protsent tuleb iga aasta tavaliselt välise abiga juurde, ütles Uudeberg.
NATO abi Eestile tõenäoliselt tõuseb veel. “Tõepoolest see osakaal võib kuskil 10 protsendi lähedale tõusta. Lõppude lõpuks see protsent ei olegi tähtis. Tähtis on see, et kõik liitlased saavad aru meie julgeolekumuredest,” märkis Uudenberg.
ERR
