Nüüd kohe on see käes – aasta valgeim aeg ja kallid pühad. Algavad jaani-pühad lühidalt – miks ja kuidas.
Tähendus:
- kõige pikemad päevad aastas
- valguse, rõõmu ja väe püha
- luuakse algava aja õnn
- püha tuli tervendab ja kaitseb
- püha ühendab ja ülendab
Tavad lühidalt:
- kodu korda
- kased tuppa
- kaseoksad ja lipud sõidukitele
- õnnevihaga sauna
- pidurõivad
- kõik tule juurde
- püha, puhas ja looduslik tuli
- piimast pühadetoidud, õlu ja kali
- laul, pillimäng, tantsud, mängud, kiikumine
- allikal käimine, kastega pesemine ja ennustamine.
Kolmapäeval, 21. juunil on pööripäev ning päike jääb oma suvisesse pessa. Käes on aasta kõige pikemad päevad ja imelisemad ööd, mil kogu loodus on täidetud võluväega. Kui talvises päevapesas on Eestis päeva tõusust loojakuni 6 tundi, siis nüüd lausa 18 ning õieti pime pole ööselgi. Nagu talvises jõuluaegses päevapesas, nii ka suvises päevapesas valmistutakse suurele päevapöördele eelnevaks piduõhtuks. Peale 24. juunit pöörab päike pesast välja ning algab lühenevate päevade aeg.
Meie rahva põline tava on tähistada suurima pidulikkusega õhtut ja ööd enne päikese pesast välja tulemist, ehk siis suvel 23. juunit ja talvel 25. detsembrit.
Eesti rahvakalender on looduskalender, mis märkab ja tähistab looduse muutmist aastaringis. Pühad tähistavad uue aja algust ning nende tavad ja tarkused on mõeldud algava aja tervise, edenemise ja muu õnne loomiseks. Kui jõulupühadel luuakse kogu aasta õnn, siis suurtel päevadel on mõju aasta teisele poolele.
Saabuvaid pühi on nimetatud mitmeti. Need on: suured päevad, suvine päevapesa, leedu- ja leedopäev ning laenunimega jaaniaeg ja -päev.
Päris pühi ei saa laenata, osta ega tarbida, neid saab vaid ise luua. Ühiselt loodud pühad on paremad. Kaasake pühade ettevalmistusse varakult oma pereliikmed, sõbrad ja kogukond. Otsige üles ja julgustage tule ääres esinema koduküla pillimehi ja eestlauljaid, tuletage meelde vanad mängud ja õppige uusi.
Esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha, mil kogu loodus ja kõik inimesed peavad saama valgustatud. Seda hetke esivanemate kombel pühitsedes saame osa looduse imest ning laadime end algavaks poolaastaks tervise ja hea väega.
Esivanemad on pidanud tuld kui sellist pühaks, kuid eriti püha on pööriaja tuli. Tule süütamine on sündmus. Minge tulele võimalikult pikk maa jalgsi. Kui rahvas on enamjaolt kohal, võiks lõkke süüdata vanem lugupeetud inimene. See on pidulik hetk, mille saateks sobib pillimäng ja laul.
Pange selga pidurõivad, kui võimalik siis rahvarõivad. Tüdrukutele ja neidudele lillepärjad pähe. See on ju aasta tähtsaim püha. Võtke kaunites nõudes kaasa pidusöögid-joogid, toitude alla valge lina ning istumise alla tekk. Iga inimene peab minema tule äärde. Sinna viiakse ka haiged ja väetid. Igaüks peab tulle viima kasvõi ühe oksarao.
Vana tava on käia peale lõkkesüütamist kolm korda päripäeva ümber tule, et suurendada selle mõju. Enne söömaasumist on perenaised andnud tulele või talu pühapaika jaanikahja ehk andi, natuke igast söögist ja joogist. Toidu jagamine loodusjumalatega pühitseb pidusöögi ja -õhtu.
Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti, sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine.
Allikas: Ahto Kaasik
