„Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010“ seadis eesmärgiks aidata välismaal olevatel eesti kogukondadel ja hajaeestlastel säilitada võime eesti keeles suhelda, et nende võimalik repatrieerumine oleks lihtsam ja võimalused levitada Eestile soodsat infot suuremad.
Eesmärk on väga aktuaalne, sest viimase 10-15 aasta jooksul on välismaal elavate eestlaste arv suurenenud. Välismaale tööle ja/või õppima on siirdunud rohkem inimesi, kui on tagasi tulnud. Rohkem on ka neid inimesi, kes elavad-töötavad nii Eestis kui ka välismaal. Niisuguse liikumise üldine põhjus on avatud piirid, Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise põhimõte ja mitmesuguste hariduslike vahetusprogrammide realiseerimine.
Ajutiselt välismaale õppima või elama siirdunud eestlastest võivad aja jooksul saada väliseestlased, kui nad kohanevad uue asukohamaaga. Haridus- ja töökogemus, mille eestlased välismaal omandavad, tuleb Eestile kasuks, eriti siis, kui neid kogemusi kasutada Eestis. Vajadust (välis) eestlaste Eestisse naasmist soodustada suurendab siinne kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Et ajutiselt välismaal elav eestlaskond (Eesti saatkondade töötajad, Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, NATO jt rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad) üha suureneb, on tähtis tagada nende lastele võimalus saada ka välismaal (osaliselt) eestikeelset haridust, et nad oleksid võimelised pärast kodumaale naasmist jätkama õpinguid eestikeelses koolis.
Riigi toetus eesti keele õppimisele ja kasutamisele väljendub abis Euroopa Koolidele, eesti keelt ja eesti keeles õpetavatele välismaistele munitsipaalkoolidele, eesti keele kursustele ja pühapäevakoolidele välismaal ning muul viisil. Toimib riiklik „Rahvuskaaslaste programm (2009-2013)“, mille raames korraldab Emakeele Selts koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga väliseestlaste eesti keele päevi (alates 1989. Aastast 52 keelepäeva 13 maal 231 ettekandega).
Arengukava eesmärgiks on, et välismaal olevatel eestlastel on säilinud eesti keele oskus. See tähendab, et välismaal olevatel eestlastel on side Eestiga, nende võimalik repatrieerumine on lihtne ning on kasvanud võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset informatsiooni. Loodetakse, et vähemalt 2800 väliseestlast osalevad aastal 2013 eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal.
Väliseestlaste eesti keele oskuse säilimiseks tuleb:
toetada eesti keele ja eesti keeles õpetamist, internetipõhiste õpivõimaluste loomist välismaa koolides ning väliseestlaste õppimist Eestis
· soodustada eestikeelse teabe kättesaadavust välismaal (trüki- ja elektrooniline meedia)
· teha väliseesti noortele, sealhulgas välismaa ülikoolides õppivatele noortele keelepäevi, mis tutvustavad eesti keelt ja keelepoliitikat ning motiveerivad Eestisse naasma; otsida keelepäevadele uusi vorme, korraldada neid koos muude ürituste ja partneritega
· talletada ja uurida väliseestlaste keelekasutust ning välismaal asuvat eesti keele materjali.
Arengukava põhitäitjad on Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Eesti Instituut, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool ja Emakeele Selts.
Aho Rebas
