Eesti Teaduste Akadeemias anti 20. veebruaril pidulikult üle riiklikud preemiad kultuuri, teaduse, spordi ning eesti keele arendamise valdkonnas.
Kultuuri elutööpreemia pälvisid tänavu Anne Erm, Lembit Peterson ja Priit Pärn.
Teaduse elutööpreemiad said Mihkel Zilmer ja Asta Õim.
Spordi elutööpreemia pälvisid Tiit Nuudi ja Väino Treiman.
Wiedemanni keeleauhinna pälvis keelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll.
Laureaate õnnitlesid peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja kultuuriminister Piret Hartman.
„Riiklikud preemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Preemiate saajatest väärikamad on ligi pool sajandit oma valdkonda panustanud ning sellega suureks eeskujuks olnud meile kõigile, keda nende töö on puudutanud,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman. „Soovin tänada kõiki neid 145 kandidaati, keda esile tõsteti. On uhke, et Eestis on nii palju väljapaistvaid inimesi, kes oma tööd südamega teevad ning sellega Eesti kultuuri ja sporti uutesse kõrgustesse juhivad,” lisas ta.
Kultuuripreemiad
Elutööpreemia laureaat, helilooja, muusikateadlane, -ajakirjanik ja festivalikorraldaja Anne Erm on andnud suure panuse eesti džässmuusika edendamisse, pannes 1990. aastal aluse Tallinna Rahvusvahelisele Festivalile Jazzkaar. Baltimaade suurima džässifestivali algatamise kõrval on Erm aidanud eesti muusikat propageerida raadioajakirjanikuna, samuti on ta muusikaajalugu talletanud raamatu ning arvukate artiklitega džässi ja levimuusika teemadel. Ermi esitajad elutööpreemia kandidaadiks olid Music Estonia, Estonian Record Productions, Kaunis Muusika, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Shiftworks, Eesti Jazzliit, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Rahvusringhääling.
Elutööpreemia laureaat, näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Lembit Peterson on esitajate sõnul alates Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri legendaarse VII lennu lõpetamisest pühendanud oma tee teatri teenimisele. Peterson oli 1994. aastal üks stuudioteatri Theatrum asutajatest, täna tegutseb ta Theatrumi kunstilise juhi ja lavastajana. Ta on töötanud ja lavastanud mitmetes teatrites, toonud lavale lugematuid näitemänge ning tegutsenud pedagoogina. Peterson on juhtinud teatriprogramme Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda, kus tegutseb professorina ka praegu. Lembit Petersoni esitasid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Näitlejate Liit ning Tallinna Linnateater.
Elutööpreemia laureaat, kunstnik-lavastaja, režissöör, karikaturist, illustraator ja õppejõud Priit Pärn on üks Eesti rahvusvaheliselt tuntumaid ja tunnustatumaid filmitegijaid, Eesti animakoolkonna üks rajaja ja juhtfiguur. Alustanud tudengipõlves karikaturistina, on Pärn ajastutäpseid ja sotsiaalselt tundlikke filme lavastanud ligi pool sajandit. Lisaks filmiloomele on ta tunnustust pälvinud kunstniku ja raamatuillustraatorina. Samuti on ta olnud õppejõud mitmetes maailma kõrgkoolides, rajanud ja juhtinud Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonda ning olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Priit Pärna kandidatuuri esitasid Kultuurileht (ajakiri Teater. Muusika. Kino), Eesti Joonisfilm, Eesti Filmitööstuse Klaster ning Pimedate Ööde Filmifestival.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Aastapreemiad pälvivad Maria Faust, Jaanus Samma ja Eik Hermann silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2022. aastal ning Rainer Sarnet dokumentaalfilmi „Vaino Vahingu päevaraamat“ eest ja Heli Allik Jonathan Littelli romaani „Eumeniidid“ eesti keelde tõlkimise eest.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot.
