Külalisõpetaja Markus Vaga oli valinud jutluse aluseks Matteuse 5:1-12, kus Jeesus õpetab, kes on õndsad.
Õp Vaga soovis armu ja rahu, Jumalalt meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt ning selgitas, et ta oli otsinud Eesti keele sõnaraamatust seletust ‘õndsuse’ kohta. Kiriklik seletus õndsusest on “igaveses elus olemine, mida Jumal on tõotanud neile, kes usuvad” ja “lootus” igavesele elule praeguses olemises. Õndsus võib tähendada ka “õnnejoovastust, ülimat, täielikku õnne.”
Õpetaja tõstis esile, et inimesed loodava õndsusele, otsivad rõõmu ja lohutust eriti rasketel, füüsilise või emotsionaalse koormuse korral. Sageli arvates, et minevikus oli lihtsam. Ometi oli isegi Jeesuse ajal palju raskusi ja vaevu. Juutidel oli Jeesuse ajal kaotaja staatus. Nad maksid maksu keisrile, kes neilt palju võttis, aga andis tagasi vähe. Nad oota-sid messiast, kes pidi aitama taastada Iisraeli kuningriiki. Seepärast käisid mitmed Jeesuse järel lootuses, et tema on nende vabastaja. Jeesus seda oligi tegemas, aga mitte poliitiliselt, nagu ekslikult loodeti.
Tänane tekst seletab selgelt, mida Jumal inimestele lubab, mis on õnnis vabadus usus.
“Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on Taevariik”. Ta ei lubanud maailma rikkust ja küllust, vaid usulist rikkust. Tõelisele kristlasele on see tähtsam kui ükski asi maailmas. Mõned kuulsid neid sõnu ja mõned kuulevad neid ka tänapäeval, aga pole rahul. Inimesed tahavad vabadust majanduslikust vaesusest ja vaevadest. Aga Jeesus pakkus neile vabadust vaimu vaesusest.
Jeesus pakkus kõikidele õndsust. Kuid paljud ei saanud aru, et õnduses elamine tähendab, et tuleb oma sihid seada taeva poole, ära maailma muredest.
Ka meie ajal on paljud, kes mõtlevad, avame südamed Jumalale ja tema annab meile, mida iganes tahame siin maailmas.
Tihti need isikud kasutavad enda elu näiteiks, kuidas neid on õnnistatud ja meie lihtsalt usume ja ostame nende programme ja raamatuid. Võibolla Jumal on neid õnnistanud, aga see ei tähenda, et Jumal annab igaühele luksusauto ja suvemaja Kariibi merel. Jumal vastab igale palvele. Ta teab, mida vajame. Meil tuleb aga palvetada ja Jumala Sõna lugeda, et aru saada, kuidas Jumal meie palvetele vastab.
Inimesed palvetavad, kui nad haiged on, aga kui Jumala abiga terveks saavad, tänavad sageli arste. Kui tihti palume Jumalalt, et ta annaks meile, mida vajame – isegi mõnda väikest asja. Ja siis kui seda saame, kas anname kõige pealt Jumalale tänu?
Apostel Paulus manitseb meid: “Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses.”Õndsad on puhtad südamest, sest nemad saavad näha Jumalat”.
Inimestena on meil lihtne kõige eest ise-endid tänada. Ja sellepärast kaebame Jumalale, kui asjad pahasti lähevad, aga oleme endale tänulikud, kui asjad hästi lähevad.
Jumal tahab, et oleme tänulikud igas asjas, sest kui nii elame leiame tõelist õndsust. Jumal tahab, et me rõõmulikult ja tänulikult elame. Küll ta teab, et meil on raskusi – kes vaimust vaesed või kurvad, näljas ja janus õiguse järele või keda taga kiusatakse; Jumal teab, kes halastavalt elavad, või on puhtad südamest ja tasaselt elavad; kes on rahutegijad. Jumal teab seda kõike. Ta on valmis meid õnnistama igal ajal ja igas olukorras. Jumal on meid päästnud patu orjusest Jeesuse Kristuse läbi – see on Jumala kõige suurem and meile kõikidele. Kui võtame sellest lootust, siis leiame et igas olukorras näeme, kui palju Jumal on meid juba õndsaks teinud.
Aamen.
Kokkuvõte: Aime Andra
