Kalev Vilgats, ajakirjanik
Venemaa sõda Ukraina vastu on rebinud lahti vanad haavad paljudes riikides, kuhu on kunagi astunud punaarmeelase saabas. Eesti ei ole erand. Viimastel nädalatel on käinud tõeline tankilahing Narva – Narva-Jõesuu maantee ääres seisva Nõukogude tankimonumendi pärast. Käremeelsemad narvalased on koguni korraldanud ööpäevaringse valve, et võimud ei saaks tanki nii lihtsalt ööpimeduse varjus minema viia.
Narva tankimonument T-34 on viimane omasugune Eestis. Valgas ja Võrus võeti tankid maha 1990. aastal. Pärnu lähedal Sindi-Lodjas seisnud sõjamasin kadus samal aastal. Kui Valga ja Võru tankid läksid ilmselt vanarauaks, siis Sindi-Lodja oma tehti töökorda ja on kasutusel vabadusvõitluse muuseumis Lagedil.
Tavaliselt kaasnesid tankidega lood, mis ei vastanud tegelikkusele. Näiteks Sindi-Lodja tanki kohta räägiti, et see sisenes 23. septembril 1944 esimesena taas okupeeritud Pärnusse.
Narva tank olevat osalenud rinde läbi murdmises Narva all, aga seegi pole õige, nagu väidab 87-aastane põline narvalane ja isegi Narva-Jõesuu linnapea ametit pidanud Rein Annik.
Juulis 1944 suurtes lahingutes Narva all ei osalenud tankid seetõttu, et Narva jõe Eesti-poolne kallas on kõrge ja järsk ning ükski tank poleks sealt üles saanud. Tank toodi kohale ja upitati postamendile seoses 25 aasta möödumisega sõjast 1970. aastal, kui 9. mail oli Narva oodata mitut tollast kõrget armee esindajat.
Narva muuseumi abiga tegid ajakirjanikud kindlaks, et monumenttank ei osalenud üldse sõjategevuses, vaid toodi 1970. aastal Leningradist, kus see oli seisnud sõjaväeringkonna reservis. Et algul kiputi tanki toru pidevalt itta keerama, siis keevitati torn lõpuks kinni, samuti pole sõjamasinal mootorit.
1990. aastal ei jätkunud julgust, et venekeelse ja -meelse Narva külje alt tank maha võtta. Venemaa verine agressioon Ukraina vastu sundis valitsust otsustama punamonumentide mahavõtmise.
Kokku on Eestis 200-400 punamonumenti ja nende teisaldamise aja peaksid otsustama kohalikud omavalitsused. Narva linnavolikogu seisukoht tank kohale jätta tõi kaasa valitsuse sekkumise.
Ei saa öelda, et valitsuse sekkumine oleks läinud nagu lepase reega. Narva linnapea Katri Raigi ja vastse siseministri Lauri Läänemetsa kohtumine jättis mulje tankiga kauplemisest. Läänemets ütles, et valitsuses ollakse ühel meelel, et Narva tank tuleb teisaldada ja vastutasuks plaanitakse anda narvalastele täiendavat eelarvelist abi. Ehk siis raha tanki eest või parem elu tanki vastu.
Selle nädala algul käis Narvas peaminister Kaja Kallas ja andis teada, et kui Narva ise tanki teisaldamisega toime ei tule, teeb seda valitsus. Linnapea Raik ütles ajakirjandusele, et volikogu fraktsioonid on tanki mujale viimises kokku leppinud, aga selleks vajatakse kahte nädalat. Kallas ütles, et see on liiga pikk aeg ja Narva võiks kiiremini tegutseda, muidu võtab valitsus tanki teisaldamise ohjad oma kätte.
Volikogu soovib oma otsusega tanki ära viia ja säilitada selle Narvas museaalina. Samuti on Raik väitnud, et tegutseda suudetakse võibolla paar päeva kiiremini. Siseminister Läänemets ütles, et Narva tank tuleks viia mõnda Eesti sõjamuuseumisse ja selle paigaldamine linna servast linna sisse ei ole kindlasti lahendus.
Narva tanki on omale soovinud Hiiumaa militaarmuuseum, kuid Raik tunnistas, et ei tea veel isegi, kus see asuma hakkab. Igal juhul on plaanis piirata juurdepääsu, et tanki juurde ei hakataks korraldama palverännakuid. Kindlasti on läbi käinud ka mõte Narva muuseumist Hermanni kindluses.
Uue nädala algul loob Narva linnavolikogu ajutise tankikomisjoni, mis peab lahendama tanki probleemi ja lõpetama selle lahingu Narva all. Seni liigub linnapea Raik ringi ihukaitsega, mille on talle andnud politsei, et ära hoida võimalikke ohte näiteks rahvakogunemistel.
