1944. aastal Kanadasse põgenenud väliseesti pere pärandas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudile üle kahe miljoni euro. Selle ootamatu ja läbi aegade suurima annetusega loob ülikool uurimisfondi ning üliõpilastele uusi stipendiumivõimalusi.
Eelmise aasta mais tulnud kirja ei suutnud ülikooli eesti keele instituut esialgu uskudagi.
“See tundus natukene nagu Nigeeria kirjad, et kas ikka tasub seda tõsiselt võtta. Aga siiski, kuna see tuli ülikooli kaudu, ülikoolile tuli advokaadi kaudu Kanadast ametlik kiri ja seal oli testament juures, siis tundus, et kõik klapib,” rääkis TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Liina Lindström ERR uudistesaatele.
Üle kahe miljoni euro pärandanud Kadri Rõuk oli instituudile tundmatu nimi. Pärast väikest uurimust selgus, et tema vanemad Nikolai ja Gerda Rõuk käisid Tartu Ülikoolis, ent põgenesid 1944. aastal Saksamaale ning 1949. aastaks jõudis pere Kanadasse Calgarysse. Eestis vandeadvokaadina ja Kanadas raamatupidajana töötanud Nikolai Rõuk oli sealse eesti kogukonna aktiivne liige, sealhulgas kohaliku Eesti Seltsi kaasasutaja ja president.
“Selles mõttes ei ole üllatav. Mina olen ka väliseesti taustaga ja ma tean väga hästi, et see tunne, et raudse eesriide taga oli eesti keel ohus ja nii edasi, eesti keele edasi andmine oli tõesti missioonitundega. Aga see, et Kadri Rõuk otsustas meile jätta sellise summa, on tõesti enneolematu,” rääkis TÜ psühholingvistika kaasprofessor ja instituudi arendusjuht Virve Vihman.
Enda ja oma vanemate nimel päranduse teinud Kadri Rõuk töötas Kanadas õpetajana ning suri mullu 84-aastaselt, lapsi ega lähedasi sugulasi tal polnud.
“Põhja-Ameerikas tegelikult on selline pärandamine oluliselt tavalisem kui meil siin. See võib-olla ei olnud väga eriline samm nende jaoks. Aga meie jaoks küll, eriti praeguses olukorras, kus kõrghariduse rahastamine on nagu ta on ja projektirahade saamise võimalused on ka nagu nad on,” ütles Lindström.
Ligi kolmandik pärandusest läheb Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimelisse stipendiumifondi, mille kaudu saavad näiteks ka uue rahvusvahelise õppekava – eesti keel ja soome-ugri keeled – õpilased maksta õppemaksu.
“Me loome oma uurimisfondi, millest me katame erinevad uurimised, mille jaoks on muidu olnud raske rahastust leida, ja loome ka mobiilsusfondi, et oleks võimalik konverentsidel käia. Ka need võimalused muidu oleks väga piiratud. Ja oma ruumide üle mõtleme ka, kuidas neid teha paremaks mugavamaks ja ilusamaks,” selgitas Lindström.
