„Peame ära hoidma selle, et kliimamuutuste vältimatud mõjud aitaksid kaasa riikide ja tervete piirkondade destabiliseerumisele, millega kaasneks oht, et tekivad uued või eskaleeruvad olemasolevad relvastatud konfliktid,“ lausus president Alar Karis 9. detsembril ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel istungil rahust ja julgeolekust kliimamuutuste kontekstis.
Riigipea sõnul on teadlased tuvastanud mitmeid viise, mille kaudu on kliimamuutused seotud poliitilise, sotsiaalse ja keskkonnaalase stressiga, mis lisanduvad juba olemasolevatele haavatavustele ja pingetele. „Temperatuuri tõus ja äärmuslikud ilmastikuolud panevad surve alla loodusvarad ja ohustavad elatusallikaid, põhjustades pingeid ja rahvaste rännet. Näiteks vahetas 2020. aastal äärmuslike ilmastikuolude ja kliimamuutuste tõttu oma elukohta koduriigi sees ligi 31 miljonit inimest. Ning taas tabas see rängemalt just haavatavas olukorras inimesi. Hiljuti avaldas Maailmapank hinnangu, mille kohaselt võib n-ö kliimamigrantide koguhulk tõusta aastaks 2050 lausa 216 miljonini,“ lisas president Karis.
Vabariigi Presidendi sõnul näeme konflikte loodusressursside pärast riikide sees ja nende vahel ning inimesi, kes on meeleheitel, sest on jäänud ilma oma elatusallikast, kodust, lähedastest või lootusest paremale tulevikule. „See avab võimalusi illegaalseks kaubanduseks ja loob terroriorganisatsioonide jaoks tingimusi, mis võimaldavad kasutada ära ebastabiilset olukorda ja meeleheitel inimesi. Selle tunnistajaks oleme praegu muu hulgas ka Euroopa piiridel,“ lausus riigipea.
President Karise sõnul usub ta, et kõik mehhanismid, mis aitavad vähendada vaesust, ebavõrdsust ja kohanemisprobleeme kiirete sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste muutustega, aitavad ühtlasi võidelda terrorismi vastu.
ÜRO julgeolekunõukogul on olemas vajalikud tööriistad ja mandaat, et reageerida kliimaga seotud julgeolekuohtudele, lisas riigipea. „On aeg liikuda edasi debattide pidamisest neil teemadel ning tegutseda kliima ja julgeoleku suunal ambitsioonikamalt. Me vajame Julgeolekunõukogu resolutsiooni kliima ja julgeoleku kohta – see on ainus võimalus liikuda meie aruteludega edasi ja midagi muuta,“ lausus riigipea.
detsembri istungi kutsus kokku ÜRO julgeolekunõukogu detsembrikuu eesistuja Niger, seda juhatas Nigeri president Mohamed Bazoum ja seal osales ka ÜRO peasekretär António Guterres.
President Karis on 7. detsembrist töövisiidil New Yorgis.
„Eesti kaks aastat ÜRO julgeolekunõukogus on peagi läbi saamas. See aeg on andnud Eestile ja meie diplomaatidele hindamatuid võimalusi tõsta Eesti nähtavust, vahetu kogemuse tegutseda maailma diplomaatia keskmes. Oleme saavutanud kandideerides seatud eesmärgid, näiteks oleme esimesena toonud küberjulgeoleku teema ÜRO julgeolekunõukogu lauale. Seetõttu on tähtis, et näitame riigipea kohalolekuga sellel kõrgetasemel istungil, et peame endale võetud kohustusi lõpuni olulisteks,“ lausus presidendi välisnõunik Celia Kuningas-Saagpakk.
detsembri õhtul kohtus president Karis ka kohaliku Eesti kogukonnaga New Yorgi Eesti Majas.
Presidendi kantselei
President Alar Karis külastas ka jazziklubi Blue Note NYC, kus esineb Eesti pianist Holger Marjamaa koos Chris Botti ansambliga. Fotod: Eleri Ever
