Reformierakonna meelest ebavajalikku rahvastikuministri kohta, mida eelmises valitsuses täitis Riina Solman (Isamaa), uues valitsuses enam ei ole. Senised üleilmse eestlusega seotud teemad lähevad üle välisministeeriumi alluvusse.
Rahvastikuministri koha ebavajalikkusest rääkis Kaja Kallas juba detsembri alguses ERR Vikerraadio saates «Reporteritund».
«Tuleb väga selgelt teha kokkuhoiukava ka riigil. Meie üks ettepanekuid on kaotada ära rahvastikuministri koht, mis on absoluutselt ebavajalik, aga võtab väga palju raha. Milleks seda ministrit koos oma nõunikega ülal pidada, mille funktsioonist keegi ei saa aru?» küsis Kallas raadiosaates.
“Rahvastikuminister tegeleb, Kaja Kallasele teadmiseks, Eesti kõige valusama probleemiga – Eesti rahva kestlikkusega,“ vastas Kallasele tookord rahvastikuminister Riina Solman 3. detsembri Postimehe artiklis. “Kui ei ole enam ühtegi eestlast, ei ole kellelegi vaja ka Eesti rahvusriiki, ammugi riigikogu liikmeid.»
Endine rahvastikuminister Riins Solman soovib uuele valitsusele jõudu, kuid on samas mures, et koalitsioonileppest puudub sisuline rahvastiku- ja rändepoliitika käsitlus.
“Olen murelik uues koalitsioonileppes sisulise rahvastiku- ja rändepoliitilise käsitluse puudumise üle. Meie peredes kasvab liiga vähe lapsi, et rahvana püsima jääda, aga seda välja öelda ei julgeta, vaid loodetakse, et peenhäälestades ja muutusi tegemata on võimalik mugavalt edasi tiksuda,” kirjutas lahkuv rahvastikuminister sotsiaalmeedias.
“Muidugi on hea, et lisaks lubadustele on koalitsioonileppes rahvastiku temaatika all kirjas mitmed lahkuva valitsuse initsiatiivid – globaalne eestlus, tagasipöördumine, kuigi programmi teostamine on hetkel hoopis välispoliitika alla märgitud.
Tore, et prioriteet on jätkuvalt välismaalastele eesti keele õpetamine ja perelepitussüsteemi loomine, mille osas loodan, et nendega minnakse jõudsalt edasi – perelepitust puudutav eelnõu oli vanal koalitsioonil juba valmimisjärgus. Hea meel, et leppes kinnitatakse üle kõigi nimetatud tegevustega jätkamine. Samuti on kena, et lubatakse mõelda peredele ja tegeleda riskigruppidega. Kuidas teisiti saakski?
Samas on kokkuleppe tekst nii üldine, et tegelikult ei tähenda need sõnad suurt midagi. Mida ja mis ajaks tehakse, kust tuleb raha ilusate unistuste jaoks, mida on ka muudes peatükkides hulgakaupa? Üks peamine küsimus, mille kohta Reformierakond opositsioonis kõlavaid pressiteateid tegi – kuidas vene perede lapsed saavad eesti ühiskonnas edasiliikumiseks eesti keele selgeks, külmutati ja on tegelikult lahenduseta.
Kõige paremini võtab uue koalitsiooni uute ideede puuduse kokku perepoliitika viimane punkt „Parandame elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.“ Kas on võimalik ajada veel sisutumat mulli? Paraku on meie ees seisvad väljakutsed, kuidas rahvana püsima jääda, väga reaalsed ja vajavad pikaajalist plaani.
/…/Õnneks on see plaan kuidas rahvana kestma jääda rahvastikuministri ametkonna poolt kokku panduna „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava“ näol olemas, perepoliitika toetuseks koostatud eelarveline tegevuskava valmis ja ootab ellu viimist. Südamest loodan, et perepoliitikale mõeldud raha millelegi sellisele ei kulutata, mis lastega peresid otseselt ei aita. Selleks soovin valitsusele edu ja jõudu tööle!” kirjutas Riina Solman sotsiaalmeedias.
VES
