Eesti meediaväljaannete poliitikakajastust peavad neutraalseks vaid reformierakonna ja sotsiaaaldemokraatide toetajad, ilma erakondliku eelistuseta vastajatest vaid viiendik leiab, et meedia on neutraalne.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellimusel 2.-18. juunini läbi viidud tuhande täisealise Eesti kodaniku küsitluses paluti inimestel anda hinnang, kas Eesti suuremad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt.
Selle aasta aprilli lõpus ja mais tõusis Eesti ühiskonnas üheks oluliseks aruteluteemaks meediaväljaannete neutraalsus.
Näiteks tõi 29. aprillil Vikerraadios ajakirjandusõppejõud ning Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits välja, et suurem osa ajakirjanikke on vasakule kaldu.
Talle vastas 11. mail Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma rahvusvahelise teadusprojekti tulemustele viidates, et 13% projektis analüüsitud uudistes oli fakt ja arvamus segamini läinud.
Antud teema on tähelepanu saanud juba varem ning ilmselt jätkub debatt ka edaspidi, mistõttu uuriti küsitlustes, kui neutraalsena tajuvad kohalikku meediat Eesti inimesed.
Poliitikakajastus ei ole neutraalne kahe kolmandiku (56%) küsitletute arvates.
Meediat neutraalseks pidavad vastajad on ülekaalus vaid opositsioonierakondade toetajate seas.
Koalitsioonierakondade toetajate ning erakondliku eelistuseta vastajate seas on ülekaalus vastajad, kes ei pea meediat neutraalseks.
Suurematest erakondadest on kõige rahulolematumad meediaväljaannete poliitikakajastusega EKRE toetajad ning kõige enam rahul on Reformierakonna toetajad.
EKRE toetajatest 8% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 89% mitte
• Keskerakonna toetajatest 29% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 63% mitte
• Isamaa toetajatest 35% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 60% mitte
• Eesti 200 toetajatest 46% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 46% mitte
• SDE toetajatest 54% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 37% mitte
• Reformierakonna toetajatest 58% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 32% mitte
• Erakondliku eelistuseta vastajatest 19% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 61% mitte
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut juhatuse liikme, hiljuti ERRi nõukogusse valitud Peeter Espaki sõnul võib koalitsioonierakondade valijaskonna suurem skepsis meedia suunal tuleneda asjaolust, et alates uue valitsuse moodustamisest aastal 2019 on olnud valitsusparteid selgelt suurema meedia kriitika all.
“Valitsuse moodustamise hetkel oli väga tugev pahameel sõltumata väljaandest kõikjal selgelt nähtav, kuigi negatiivne kajastus on pikkamööda üha rohkem analüütilisemaks ja kaalutlevamaks tasandunud,” sõnas ta.
“Kuna opositsioonierakondade valijad aga tunnetavad, et meedia on nende toetatavate erakondade suhtes positiivsemalt meelestatud, on mõistetav ka nende suurem poolehoid või usaldus meediale,” ütles Espak.
“See on koht, kus meie eri meediamajad võiksid peeglisse vaadata ja endalt küsida, miks siiski suurema osa valijaskonna arvates opositsiooni nägu ollakse,” jätkas Espak.
VES/delfi.ee
