Rutt Hinrikus, Toomas Rein, Kadri Liivak, Peeter Mardna, Paul-Eerik Rummo.
Eesti valitsuse otsusel pälvisid tänavused kultuuri elutööpreemiad Rutt Hinrikus, Paul-Eerik Rummo ja Toomas Rein ning spordi elutööpreemia Kadri Liivak ja Peeter Mardna. Valitsus tegi otsuse tuginedes riigi kultuuripreemiate komisjoni ning Eesti Spordi Nõukogu ettepanekutele.
Kultuuripreemiad
Elutööpreemia laureaat, kirjandusteadlane ja Eesti elulugude talletaja Rutt Hinrikus on elulugude kogumise algataja, vaimne juht ja hing. Mäluhoidja.
Esitajad põhjendasid kandidatuuri sellega, et Hinrikuse elutöö on arhiivi toonud umbes neli tuhat elulugu ning andnud eestlastele tagasi nende mineviku, ajaloo ja mälestused.
Esildistes lisati, et Hinrikus tunneb süvitsi eesti kirjandusklassikat ning tema poole on saanud küsimustega pöörduda mitmed põlvkonnad kirjandusuurijaid.
Hinrikus on kirjutanud ka arvustusi, esseistikat, teaduslikke artikleid, saatesõnu ning teinud toimetamistööd.
Rutt Hinrikuse esitasid kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Ene Mihkelsoni Selts ning Merle Karusoo, soovituskirjad esitasid Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogu nimel Tiiu Jaago, Leena Kurvet-Käosaar ning Marju Lauristin.
Teine elutööpreemia laureaat, kirjanik Paul-Eerik Rummo on üks kõige väljapaistvamaid kultuuritegelasi ja meie tuntumaid poeete, kelle tekste teatakse peast. Kandidatuuri esitajate sõnul on Rummo luulekogud „Lumevalgus, lumepimedus” (1966) ning „Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972“ (1989) pöördelise tähtsusega.
Tema teene on keeleuuendus, eesti keele piiride avardamine.
Lisaks luulele on Rummo kirjutanud näidendeid ja filmistsenaariume, tegutsenud viljaka tõlkijana ning koostanud luulekogusid.
Teatriuuendusele hoo andnud näidendit „Tuhkatriinumäng“ (1969) on lisaks Eestile lavastatud ka Broadwayl.
Kandidatuuri seadsid üles Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Linnateater, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Arvo Pärdi Keskus, Tallinna Kirjanduskeskus ja Viivi Luik, toetuskirja esitas Urmas Sutrop.
Kolmas laureaat, arhitekt Toomas Rein on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid.
Ta on arhitekti kompromissitu sotsiaalse vastutustunde eeskuju, kelle loomingu keskmes on ruumi kvaliteet.
Esildises toodi välja, et Reinu loometeel paistavad eriliselt silma 1960.-1970. aastatel maapiirkondadesse projekteeritud modernistlikud ehitised.
Pärast iseseisvuse taastamist on ta loonud mitmesuguseid olulisi ühiskondlikke objekte, aga ka elamuid. Tema looming kuulub Eesti arhitektuuripärandi kullafondi. Elutööpreemiale esitasid Toomas Reinu Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Arhitektide Liit.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis.
Need pälvisid Kristjan Randalu rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest ning Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk dokumentaalfilmi „Marju Lepajõe. Päevade sõnad” loomise eest.
Ka pälvib aastapreemia Tanel Toom meisterliku töö eest mängufilmi „Tõde ja õigus“ loomisel, Jaagup Roomet kunstnikutöö eest samas filmis ning Tiina Lokk-Tramberg külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamise eest.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Spordipreemiad
Spordi elutööpreemia laureaadi, endise sportlase, kohtuniku, spordiarsti ning spordiaususe eestkõneleja Peeter Mardna kohta öeldakse, et tema elu ja tegevus on ületanud ühe valdkonna või spordiala piirid, sest see nimi kõnetab peaaegu kogu Eesti sportlas- ja arstkonda.
Mardna on olnud isiklik mentor paljudele praegustelegi sportlastele. Mardna esitasid spordi elutööpreemiale Eesti Sõudeliit, Eesti Antidoping, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Kergejõustiku Liit ja Eesti Arstide Liit.
Teise laureaadi, iluvõimleja, treeneri ja spordiaktivisti Kadri Liivaku kandidatuuri puhul toodi välja pikaajaline töö Eesti võimlemise arendamisel ning eestkõnelemisel, samuti tema panus võimlemistreenerite koolitamisel ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomisel.
Peaaegu poole sajandi jooksul on ta aktiivselt edasi viinud mitte ainult võimlemist, vaid kogu Eesti spordielu.
Esildises lisati, et tänu sihipärasele tööle on võimlemise populaarsus tõusnud ning tänapäeval on see harrastajate arvu poolest Eestis spordiala number üks.
Liivaku kandidatuuri esitas elutööpreemiale Eesti Võimlemisliit.
Kummagi spordi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.
Spordi aastapreemiad pälvivad MM-i odaviskes hõbemedali ning Teematliiga üldvõidu eest Magnus Kirt ning Kelly Sildaru täiskasvanute MM-i vigursuusatamises kuldmedali, kahekordse juuniorite kuldmedali ning X-Mängude kuld-, hõbe- ning pronksmedali võitmise eest.
Samuti saab spordi aastapreemia Andrei Ojamets Eesti naiste võrkpallikoondise viimise eest Euroopa Meistrivõistlustele ning Tartu Bigbank võrkpallimeeskonna Credit 24 Meistriliiga võidu eest ning Merike Kull liikumisharrastuse edendamise eest Tartu Ülikooli Liikumislabori juhatajana ning “Liikuma Kutsuva Kooli” valimise eest parimaks hariduse kaudu sporti ja liikumist edendavaks programmiks Euroopas.
Aastapreemia pälvib ka Maicel Uibo MM-il hõbeda võitmise eest kümnevõistluses ning Eesti veemotospordi koondis kõrgete saavutuste eest 2019. aastal.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, meeskonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Riigi kultuuri- ja spordipreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
