8. detsembril esmakordselt kogunenud Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon pani paika üldised uurimissuunad ja otsustas, et suurte üldistuste asemel tuntakse nõukogudeaegsete inimõiguste rikkumise uurimisel huvi konkreetsete teemade vastu.
Kui Max Jakobsoni komi-joni nime all tuntud uurimisrühm keskendus inimsusevastaste kuritegude uurimisele, siis mälu instituut võtab teatepulga sealt üle ning uurib neid 1944-1991 korda saadetud inimõiguste rikkumisi, mis inimsusevastaste kuritegude definitsioonile ei vasta.
8. detsembril esmakordselt kogunenud Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon pani paika üldised uurimissuunad ja otsustas, et suurte üldistuste asemel tuntakse nõukogudeaegsete inimõiguste rikkumise uurimisel huvi konkreetsete teemade vastu.
Kui Max Jakobsoni komisjoni nime all tuntud uurimisrühm keskendus inimsusevastaste kuritegude uurimisele, siis mälu instituut võtab teatepulga sealt üle ning uurib neid 1944-1991 korda saadetud inimõiguste rikkumisi, mis inimsusevastaste kuritegude definitsioonile ei vasta.
Riigipea sõnul tuleb seda teha nii selleks, et meie ise kui meie lapsed saaks selge pildi, mis tollal toimus. Ilves lisas, et küsimus pole selles, kas nõukogude ajal inimõigusi rikuti, vaid selles, kuidas ja mil määral seda tehti. Uurida tuleb seda ilma ideoloogilise varjuta, et vältida süüdistusi poliitilises kallutatuses.
Näiteks tõi president välja, mis eristas elu nõukogude riikides elust vabas demokraatias: piiranguid sõnavabaduses, usuvabaduses, eneseväljenduses.
President toonitas, et mälu instituut ei mõista õigust ega tunnista kedagi süüdi: «Instituudi tuvastatud faktidel ei ole õiguslikke tagajärgi. Meie eesmärgiks on mõista.»
Instituudi tegevust juhib 10-liikmeline rahvusvaheline komisjon Euroopa ajaloo, inimõiguste ja poliitiliste repressioonide valdkonnas kogenud ekspertidest. Need on paljudele tuntud nimed: Enrique Barón Crespo, Timothy Garton Ash, Kristian Gerner, Paavo Keisalo, Nicholas Lane, Lasse Lehtinen, Markus Meckel, Norman M. Naimark, Yakov M. Rabkin ning Pavel Žaček.
Esimesel kokkusaamisel arutas komisjon, milliseid teemasid uurida konkreetsemalt, mitte piirduda vaid üldistustega. «Suures osas hakkab aga meie töö sõltuma sellest, mille vastu teadlased tunnevad huvi, kuna teemad on suhteliselt üldteada. Meie pakume välja võimaluse toetada uurijate tööd,» sõnas president Ilves.
Komisjon hakkab grantide süsteemi alusel otsustama jaotust uurijate ja teemade vahel.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ütles, et instituut tegi rahvusvahelisele komisjonile oma ettepanekud uurimisteemadeks ning komisjon ütleb, millega jätkata ning mis on prioriteet. «Tellime teadlastelt uurimustöid nii oma ettepanekutest lähtuvalt kui kasutame võimalusel ära ka juba teoksil olevaid uuringuid,» sõnas Hiio.
Instituudil on palgal paar ajaloolast, kes teevad igapäevast tööd arhiivides.
Instituudi töö tulemusel valmivate uurimustöödega loodab Hiio pidevalt avalikkuse ees olla. «Võiks öelda, et Jakobsoni komis-jon tuli hästi toime ja samaga saaks jätkata, aga nii ei saa – ajad muutuvad.»
Instituudi tööks on riik eraldanud üle 2 miljoni krooni aastas, sihtasutusena otsitakse ka teisi rahastamisvõimalusi.
Eesti Mälu Instituut asutati 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil.
VES/Postimees
