Krekor Zirk. Foto: Priit Aaviku Ujumisblogi
Alles 17aastane, aga juba nimekamaid Eesti sportlasi freestyle-suusataja Kelly Sildaru läks nüüd Šveitsi Alpidesse puhkereisile ja pühendub seejärel koolitükkidele. Juba augustis algab maailma karikavõistluste etappidega uus hooaeg, ja Kelly ning tema treenerist isa Tõnis loodavad, et see kujuneb sama edukaks, kui äsja kahe juunioride maailmameistritiiliga lõppenu. Lisaks on väga huvitav, millal ning kui edukalt hakkab võistlema Kellyga kogu aeg kaasa rändav ja temaga koos harjutav väikevend?
Kelly tänavune hooaeg lõppes Rootsis Kläppenis kahe juunioride MM-kullaga. Esmalt võitis ta kindlalt oma põhialal pargisõidus, siis ka Big Air hüpetes. Teine kuld ei tulnud enesestmõistetavalt – kuigi Kelly avahüppe järel kindlalt juhtis, läks teine katse veidi untsu ja alles kolmas hüpe (arvesse läks kaks paremat) tõstis Sildaru Big Air distsipliini kullale. Alljärgneva statistika valguses tundub lausa uskumatu, et see oli Kellyle Big Airis üldse elu esimene oluline võit!
Tänavu lõi Kelly Sildaru pargi- ja rennisõidus ning Big Air hüpetes kaasa 13 võistlusel, millest võitis üheksa, oli kolmel korral teine ja ühel võistlusel kolmas. Seega – alati oli tal asja poodiumile. Pargisõidus, oma trumpalal, pole Kelly alates 2013. aastast, mil ta oli alles 12aastane, kaotanud kellelegi kordagi, üksnes esikohad! Tänavustel X-mängudel USAs Aspenis võitis Sildaru 27 tunniga kolm medalit, mida keegi pole suutnud, ja püstitas pargisõidus 99 punktiga ekstreemspordiolümpia rekordi. Rennisõidus tuli Kelly Sildaru tänavu täiskasvanute maailmameistriks, juunioride maailmameistrivõistlustelt on ta nüüd kogunud kuus kulda ja ühe pronksi, millega on rekordihoidja nii üleilmses freestyle-suusatamises kui Eesti spordis üldse (kuus juunioride MM-medalit kogus omal ajal ka murdmaasuusataja Kristina Šmigun-Vähi). Võib küll öelda, et ala spetsiifikast tulenevalt pole trikisuusatamises kandepind nii lai ja konkurents tipus nii tihe kui näiteks kergejõustikus, tennises, siledal maal suusatamises või ujumises, aga ikkagi neiu ees müts maha – tehke järele, mida Kelly on suutnud!
Teine noor eestlane, kes küll esialgu suurtest medalitest kaugel, aga viimasel ajal arenguhüppe eest kiidusõnu teenib, on 19aastane Tartust sirgunud ujuja Kregor Zirk. Eesti praegune esiujuja elas, õppis ja treenis mõne aasta Inglismaal, siis aga sai kutse Türki kõrgetasemelisse profiklubisse, kus nüüd teist aastat harjutab. Esimene aasta väga hästi ei laabunud, aga nüüd on ta uute treenerite meetoditega harjunud ja näitas hiljuti Stockholm Open ujumisvõistlustel uut taset.
Kõigepealt kustutas Zirk Eesti rekordite tabelist vanima numbri, Ivar Stukolkinile Moskva olümpiamängudel 400 meetri vabaujumises pronksi andnud tulemuse. Zirk ujus enda senisest margist viis ja Stukolkini 39 aastat vanast rekordist 2,5 sekundit parema aja 3.51,54. Järgmisel päeval võttis Kregor ette 200 meetri krooliujumise rekordi ja saigi uueks Eesti tippmargiks 1.48,62. Magustoiduks püstitas Zirk kolmandal päeval koduriigi rekordi 1.59,45 ka 200 meetri liblikujumises.
Järgmisel aastal on Tokyo olümpiamängud, kuhu kõik tippsportlased püüdlevad, paraku on ujumises olümpia A-normid seekord väga kõrged ja Zirgil jääb neist igal distantsil vähemal paar sekundit ehk ujumise mõistes trammipeatuse jagu veel puudu. Millises ujumisviisis ja distantsil ta olümpianormi ründama otsustab hakata, on veel lahtine.
Küll aga sai olümpianorm peaaegu täidetud maratonijooksjal Tiidrek Nurmel. Varem keskmaamees olnud ja peamiselt staadioniringe mõõtnud Nurme on paar viimast aastat pühendunud maratonile ja nüüd tuli Hannoveri maratonil ka esimene vääriline tasu. Tiidrek alustas agressiivse tempoga, pidas lõpuni vastu ja sai ajaga 2:13.40 aafriklaste järel kuuenda koha. Eesti sportlastest on kiiremini jooksnud vaid 2:08ga Euroopa hõbeda teeninud Pavel Loskutov. Nurme oli Hannoveri järel väga optimistlik, arvates, et olümpiapilet peaks ühe hea jooksu järel tasku kukkuma ja kui tervist jagub, on ta suuteline oma marki veel nelja minuti võrra parandama.
Olümpiapiletist unistab ka Eesti parim tõstja, üliraskekaalus maailma paremikku kuuluv Mart Seim. 2015 Houstonis MM-hõbeda ja 2016 Norras EM-pronksi teeninud vägilane oli aprilli teisel nädalavahetusel Gruusias Batumis peetud EM-võistlustel küll kohal, kuid rinnalihase vigastuse süül võistelda ei saanud. Küll nägi Seim ära kõik oma põhilised rivaalid ja arvas, et kui vigastusest jagu saab, on ta võimeline mitte üksnes olümpial osalema, vaid seal kahe tõste summaga 450 kilo kandis koguni medali teenima. Mis oleks Jaan Taltsi mantlipärijana väga väärikas tegu.
Autoralli MM-sari jätkub aprilli viimasel nädalavahetusel Argentinas. Kodus väikest puhkepausi pidanud Toyota tiimi mehed (kas kõik ikka teavad, et Jaapani autotootja Toyota rallimeeskonna supermasinate garaaž, töökoda, laboratoorium ja mis kõik veel, asuvad ei kusagil mujal, kui Tallinna külje all?) Ott Tänak ja Martin Järveoja said oma ralliautol sõita läbi Tallinna Kosmose kino ette (fotol), astuda punasele vaibale ja kõndida filmi „Ott Tänak: The Movie“ esilinastusele. Oligi „Ott kosmoses“, nagu Tallinnfilmi 1961. aasta Elbert Tuganovi ülipopulaarseks saanud animafilm.
Tänaku film pole noore mehe eluloofilm ega ka reklaamlint, vaid üks hea ja halastamatult aus dokumentaal. Koos õnne ja kaotuspisarate, viisakuste ja piirideta vihapursete, rallipiloodi jala küljes rippuvate laste „issi, ära mine“ nutuga. Tasub vaadata.
Enn Hallik
