Ööl vastu esmaspäeva helendasid paljud Eestimaa telerid tennist näidates – Kaia Kanepi mängis US Openi kaheksandikfinaalis ei kellegi muu kui juba aastaid maailma valitseva, 27 Grand Slam tiitlit kogunud Serena Williamsi vastu. Kaia (33) oli Serenaga (36) varemgi kohtunud, polnud küll settigi kätte saanud, võidust rääkimata, aga nüüd oli Kanepi (WTA 44.) elu parimas füüsilises vormis ja Williams emapuhkusest väidetavalt veel täiesti taastumata! Kõik tundus võimalik.
Mäng kujunes esiti masendavaks, sest Serena tegi Kaiaga avasetis, mida tahtis, võites 6:0. Aga siis sai Kanepi nii-öelda mängu sisse ja võitis teise seti 6:4. Kolmandas võttis hegemoon paraku oma, murdes pallingu, juhtides 3:0 ja võites 6:3.
Kanepi ees tuleb siiski müts maha võtta, sest US Openil jõudis ta kaheksandikfinaali juba neljandat korda, varem on kaks korda koguni kaheksa parema sekka jõudnud. Tänavu alustas Kaia turniiri sensatsioonilise 6:2, 6:4 võiduga maailma esireketi rumeenlanna Simona Halepi üle, teenides sellega giant-killeri nimetuse. Nördinud Halep märatses väljakul ja väänas Kanepi sõnu pressikonverentsil, oskamata väärikalt kaotada. Teises ringis alistas Kanepi 6:4, 6:3 šveitslanna Jill Teichmanni ja kolmandas eesti juurtega rootslanna Rebecca Petersoni (WTA 61.) 6:3, 7:6.
Kõige selle taustal polegi väga kahetseda, et Kanepi naispaarismängus juba avaringis kaotuse sai. Tema turniir on igati õnnestunud, küll aga komistas WTA rankingus eestlastest kõrgeimal, 27. kohal seisev Anett Kontaveit avaringis, jäädes 7:6, 3:6, 5:7 alla tšehhitar Katerina Siniakovale (WTA 54.). Lõpp oli traagiline – Anett vajanuks võiduks veel vaid kaht punktilööki, kuid kaotas temale kui murdumatule võitlejale mitteomaselt koguni 11 punkti jutti ning seega ka matši.
Kui Kanepit võib juba veteraniks nimetada ja kümme aastat nooremalt Kontaveidilt veel parimaid hooaegu oodata, siis suurt rõõmu teeb Eesti talispordi imelapse Kelly Sildaru tagasitulek peaaegu aastase vigastuspausi järel. Viimase võistluse tegi Kelly Uus-Meremaal Cardronas ja just seal teeb ta
praegu come back’i. Esmalt on tegu juunioride maailmameistrivõistlustega, seejärel osaleb Sildaru täiskasvanute maailma karikavõistluste etapil Big Air hüpetes.
Juunioride MM algas Kellyle Big Air hüppega, tasuks tuli hõbemedal. Kelly ütles, et hirmu ta pausi järel ei tunne, trikid on meeles, aga aastaga veidi rooste läinud ja tema esituse ebapuhtus ning rivaalide edasiminek kullast ilma jätsidki. Küll aga näitas Sildaru jätkuvat võimu oma trumpalal pargisõidus, olles endiselt reilidel ületamatu ja saades kohtunikelt 95,2 punkti peakonkurent venelanna Katalina 90,0 vastu. Nii on 16-aastasel Sildarul nüüd kolm juunioride MM-kulda ja üks hõbe ning Cardronas ees veel rennisõit, kus ta parimate punktidega finaali pääses.
Eesti võrkpallis jätkuvad head ajad. Rahvusmeeskond läbis Euroopa 2019. aasta meistrivõistluste eelturniiri vigadeta ning pääses taasiseseisvumisajal juba viiendat korda finaaletapile. Selleks tuli alistada üks kord naaber Läti (kelle peatreener on klubivõrkpallis pärnakaid treeniv Avo Keel) ja kaks korda Iisrael. Lätlasi võideti Riias (tribüünidel 2000 sinimustvalges särgis eestlast!) 3:0, Israeli Tallinnas 3:0 ja Tel Avivis 3:1. Mis veel tore – võimalik on esimest korda EM-finaalturniirile pääseda ka Andrei Ojametsa juhendataval Eesti naiskonnal, kes seisab eelturniiri grupis, kus veel Tšehhi, Soome ja Rootsi, praegu piletiväärsel teisel kohal.
Põnevad ajal on ees ka Eesti korv- ja jalgpallimeeskonnal. Korvpalluritel algavad maailmameistrivõistluste valikmängud ja juba septembri keskel võõrustatakse tugevat Saksamaad ning kohtutakse võõrsil NBA tähtedest kubiseva Serbiaga. Eesti koondist juhendaval 1988. aasta olümpiavõitjal Tiit Sokul on küll käsil põlvkondade vahetus (nii ei ole koondises veel mõni aasta tagasi Itaalia kõrgliigas mänginud Kristjan Kangurit ja Janar Taltsi), aga võitma minnakse igat mängu ikkagi ja praegust aega kasutatakse noortele tõestamiskrediidi andmiseks. Neid, nii USA ülikoolides õppivaid kui Euroopa korvpalliakadeemiates harjutanuid õnneks ikka on.
Jalgpallurid alustavad aga üht päris uut ja põnevat sarja, nimelt Euroopa riikide karikaliigat. Rahvusmeeskonnad on jagatud tugevusgruppidesse, kus võimalik nii tõusta kui langeda ja Eesti esimene vastane on kunagine Euroopa meister, nüüd küll tasemelt kõvasti kukkunud, aga ikkagi hirmtugev Kreeka. Küll on aga hea, et Eesti meeskonna peatreener Martin Reim sai Euroopas kehtestatud koondisemängude „aknaks“ enda käsutusse kõik soovitud mehed. Ka hiljuti Inglismaa Premier liigast seni veel lõpuni selgitamata põhjustel Itaalia kõrgliiga ühte viimasesse meeskonda Sitsiiliasse kolinud Ragnar Klavani.
Eestlastel on jätkuvalt põhjust jälgida ka ameerika jalgpalli profiliigat NFL, sest Margus Hunt pääses Indianapolis Coltsi 52-liikmelisse põhikoosseisu, mis kindlustab talle hooajaks 2,5 miljonit palka ja annab võimaluse tõestada, et temas on veel avanemata andeid.
Enn Hallik
