Minu meilipostkasti ilmub regulaarselt Toomas Sõrra toimetatud “EstoUpdate – Eesti Uudised”, milles on hulk päevakajalisi artikleid Eesti kohta.
Lugedes selle 5. augusti väljaannet, märkasin ühe artikli servas viidet eesti keelele koos lisakommentaariga, et “Estonian is one of the hardest languages to learn for a native English speaker”. Seda osa avades ilmus rida huvitavaid kommentaare – eestlastelt ja välismaalastelt – käänete moodustamise kohta eesti keeles. Lubatagu mul lisada omapoolne kommentaar.
Tõepoolest, eesti keele grammatika on keeruline võrreldes inglise omaga ja käänete moodustamine on hea näide. Nagu teate, käib nimisõnade käänamine inglise keeles eessõnade kaudu. Võtame sõna “window”. Panete vastava eessõna talle ette ja asi ongi korras: “from the window”, “into the window”, “to the window”, “with the window” jne. Võib väita, et ega käänamine eesti keeles ka raske ole: eessõna asemel tuleb sõna lõppu panna soovitud käände lõpp ja see on kõik. Käändeid on eesti keeles küll rohkelt (14), aga suur takistus see pole.
Jaa… aga kui tahate sisseütlevat käänet tarvitada, kas võtate siis nimetava käände “aken” ja panete talle lõppu -sse, seega saate “akensse”? Või kaasaütleva käände korral (lõpp on -ga) “akenga”?? Muidugi mitte. Peate lisaks teadma omastavat käänet ja alles sellele panete vastavad lõpud juurde:
Nimetav: aken
Omastav: akna
Sellest siis:
Sisseütlev: aknasse
Kaasaütlev: aknaga
Iga eestikeelse nimisõna kohta peate teadma kahte vormi: nimetav ja omastav. Vastasel korral sõnu käänata ei saa. Kui inglise keeles on küllaldane teada “window”, siis eesti keeles on vaja nii “aken” kui “akna”.
Kahjuks pole omastava käände moodustamine lihtne. Eesti gümnaasiumis sai kurja vaeva nähtud, et pähe õppida kõik nn. käändkonnad, mis defineerisid antud sõna omastava käände moodustamist. Õnneks oleme vanemate kaudu eesti keele suhu saanud, nii et enamuse
sõnade omastav kääne on kõigil pealuus. Võõral aga seda luksust pole ja ta peab iga nimisõna kohta õppima kaks vormi! See pole veel kõik. Võõrrahvusest keeleõppija arvab vahest, et kui grupp sõnu on väga sarnased, siis iga loogika järgi peaksid nende omastavad käänded olema ka sarnased. Ei taha ta tuju rikkuda, kuid nii see pole! Vaatleme nelja sõna: musi, susi, asi ja vesi. Ehkki sõnad on üsna sarnased, on nende omastavadkäänded erinevad:
musi >musi,
susi > soe,
asi > asja,
vesi > vee.
See paneb juba kukalt kratsima. Olgem seepärast tänulikud, et saime ema-isalt eesti keele ilma suurema vaevata suhu. Aidakem igati võõraid, kes meie kõlava keele vastu huvi tunnevad ja seda õpivad, sest kerge nende tee ei ole.
Raul Pettai
