Enamikes eesti kodudes on lastel advendikalender ning aknalauale jäetakse suss, mida öösiti 1.- 24. detsembrini külastavad päkapikud. Lisaks kommidele võib sussi sattuda mandariin, pliiatseid, kleepse (stickers), pähkleid, luuletus ja muud toredat.
See on komme, mis võttis maad pärast Eesti taas-iseseisvumist. (Sarnaselt toimetavad Islandil “jõulusellid”, mitmel pool Euroopas püha Nikolaus 6. detsembril ning kolm kuningat 6. jaanuaril.) Fotol ootavad potsikud ja sussipoolsed samamoodi nagu kodudeski Kaarli Kooli 2. klassi aknalaual. Siin on aga nii, et igal lapsel on klassikaaslastest salajane kaitseingel, kes oma kaitsealusele midagi üllatuslikku poetamas käib. Ootavad: Mattiase purk, Marceli jõulusukk, Kendra päkapikumüts, Karl-Joosepi purk, Saimi sokk, Adeele suss ja Suvi Mari suisa Kanadast pärit kingisokk ehk jõulusukk – sest jõulu-SOKK see olla ei saa, too on hoopistükis kedagi-midagi muud. (Köki-möki!) Kes igaühe kaitseingel on, selgub viimasel koolipäeval enne pühi.
“Für Ilmar” ja “Für Juhan” peideti enne koolitundide algust vastavatesse sussidesse-sokkidesse. Saksa keelt esimesest klassist esimese võõrkeelena õppivatele lastele sobivad Saksamaalt Eestisse lennanud magusad inglid küll. Ilmarile puhutakse pasunal “Alle Jahre wieder” ehk meilegi tuntud kiriklik jõululaul “Igal aastal jälle…” Juhani harfimängija looks on “Ihr Kinderlein kommet”, mis eesti keelde tõlgituna kõlab “Et tulge, oh lapsed…”
Lihast ja luust koolilapsed laulsid hiljuti kooli advendikontserdil Kaarli kirikus Henno Käo sõnadele loodud “Läbi öö”:
Üks ingel tuli läbi öö,
ta tuli, muudkui tuli,
küll oli pilkane see öö,
ka sinu aknas tuli –
nii ammu kustunud.
Nii ammu kustunud.
Ta oli sinu lähedal,
vist vaatas sinu undki.
Tuul hingas häälel kähedal
ja keerutas ehk lundki
seal akna taga veel.
Seal akna taga veel.
Riina Kindlam,
Tallinn
