Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus viibis koos delegatsiooniga 6.-8. juulini visiidil Krasnojarski krais, et külastada piirkonnas elavaid eestlasi ning osaleda Haida külas toimunud „Seto Kuningriigi“ folklooripeol.
Krasnojarski muuseumikeskuses avas suursaadik kolm Eesti-teemalist näitust: kunsti- ja käsitöönäituse „Seto pits“, kunstnik Renaldo Veeberi „Peko“ eepose illustratsioonide väljapaneku ning Mare Piho fotonäituse „Siberi setod“. Aset leidis ka seto kultuuripäevi tutvustav pressikonverents. Koos Krasnojarski krai kultuuriministri Jelena Mironenkoga tunti ühiselt heameelt Eesti ja Krasnojarski krai tiheda kultuurivahetuse üle ning arutati edasisi koostöövõimalusi, milleks pakub lisaväljavaateid Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta. Kohtumisel Krasnojarski Eesti Seltsiga pakkusid huvi peamiselt konsulaarvaldkonna küsimused, samuti eesti keele õppe ja lastelaagrite võimalused.
Folklooripidu „Seto Kuningriik“ oli üks osa Krasnojarski linnas ja krai külades toimunud seto kultuuripäevade üritustest, kuhu võttis Eestist enam kui 5000-kilomeetrise teekonna ette suur setode delegatsioon, eesotsas ülemsootska Aarne Leima, seto koori, pillimeeste ja käsitöölistega. Haida külas liitusid pidustustega kohalikud eestlased erinevatest Siberi asupaikadest. Tegu oli esimese Seto Kuningriigi päevaga, kus olid koos nii Siberi kui ka Eesti setod.
Haida külas tegutseb Galina Jevsejeva juhtimisel Siberi seto muuseum. Suursaadik Hilpus rõõmustas muuseumit külastades Siberi setode kultuuritraditsioonide elujõu üle. Seto keele oskajate arv on aja jooksul külades küll kahanenud, kuid kõnelejaid ja keelehuvilisi on säilinud ka täna. Suursaadik lubas omalt poolt kaasa aidata, et kultuuri- ja keelekontaktid Eestiga säiliks ning kinnitas, et Eesti riigi jaoks on Venemaal asuvate eesti kogukondade käekäik oluline.
On saanud tavaks, et Eesti suursaadikud Venemaal käivad oma ametiaja jooksul kohtumas Siberi eestlastega nende tähtsamates keskustes. Krasnojarski krais asub suurim kompaktselt paiknev eestlaste asuala Venemaal. 1893–1914 rändas Setomaalt Siberisse tuhandeid talupoegi, kes lootsid seal maad saada. Väljarändajate täpset arvu pole teada, kuid 1920. aastal elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidas end setoks. Täna elab Krasnojarski krais eri andmetel 3000-4000 eestlast või Eesti juurtega inimest.
