Tamme-Lauri tamm. Fotod: Viido Polikarpus
On päris tore avastada, et siin ilmas on olemas veel vanemaid ja paksemaid isendeid kui mina olen. Paar nädalat tagasi organiseeris minu naaber Kaska Karli matka oma vanemate talust Pokumaale. Sinna oli viisteist kilomeetrit maad. Seltskonda kuulusid Karli koos oma tütre Dailaga, naabrid Aivar ja Kaie Hera koos nende tütre Kristeniga, samuti Karli töökaaslane Viljar Nõmmik koos oma esimese abikaasa Virgega. Viljari praegune abikaasa ei saanud kaasa tulla, kuna ta hakkab varsti sünnitama. Meiega liitus natuke hiljem ka Juhan Härra.
Olen alati imetlenud Karli ja Viljari tahet organiseerida toredaid ettevõtmisi. Näiteks korraldavad nad talvel motokrossi ringraja oma maadel, ehitavad ise takistused läbi metsade ja põldude. Suvel puhastame nende ettevõtmisel Keema järve. Keema on sügavuselt kuuendal kohal Eestis, sügavaim koht on 35 meetrit ja asub kohe meie talu kõrval.
Olen pooleteise aasta jooksul iga päev käinud väljas kõndimas. Ilmaolud ei ole seda takistanud. Algul oli imelik müstiline tunne kõndida sügavasse metsa teadmata, mis seal ees ootab. Ajapikku on müstilisus ja hirm kadunud ja olen sammunud ikka kaugemale metsa sügavustesse. Olen näinud vanu mahajäetud talukohti, millest on järel veel vaid sauna või aida varemed. Olen mõelnud, kes küll võisid seal kunagi elada ja mis võis nendega juhtuda, et nende talukoht välja suri. Ühe sisselangenud talu kohta sain teada, et see oli kunagi minu naabri vanaema kodutalu, kus vanaema üles kasvas. Teine kuulus Varikute perele, nende järglasi on siin ümbruskonnas palju. Nendest talukohtadest olen leidnud ka talule kuulunud esemeid, nagu näiteks mõne köie või kiigenööri vana tamme küljes rippumas.
Oma matkal sammusime läbi Urvaste, kus minu hea Lakewoodi sõbra, nüüd Eestis elava Hillar Pähni isa oli kirikuõpetaja. Seal ma nägin midagi, mida ma poleks oodanud, kuigi olen Eesti kroone oma käes hoidnud – Tamme-Lauri tamme, kõige jämedamat ja vanemat puud Eestis, pühapuud. Puu seisab Tamme-Lauri talu maadel Urvastes Võrumaal. Tema ümbermõõt on 8 meetrit, kõrgus 17 meetrit ja vanust 700 aastat, teadlased arvavad, et ta on istutatud aastal 1326. Teda kujutati Eesti 10-kroonisel rahatähel. Pikne on teda tabanud, tema sisse mahuks seitse inimest, aga ikka seisab ta tugevasti maa küljes kinni, kuigi latv on tal piksest murdunud.
Tamme-Lauri tamme nimi tuleneb tulejumala Lauritsa nimest. Praegu kuulub tamm muinsuskaitse alla.
Sellise väega puu juures seistes mõtled muidugi kogu pikale ajaloole, mida see puu on näinud. Ajalugu kirjutavad võitjad ja arvestades seda, et Tamme-Lauri tamm on oma kohal seisnud 700 aastat, tuleb teda pidadagi võitjaks. Samas paneb ta mind ennast tundma natuke kergemana kaalult ja ealt.
Viido Polikarpus
