Martin Kihnu Jõnniga kõnelusi pidamas
Suvi on selleks korraks jälle otsas ja käimas on argipäevane koolielu. Atlantas elavatel eesti lastel on möödunud suvest palju meenutada, kuna paljud neist käisid sel (ja mõned ka eelmisel) suvel Eestis. Oma viimase reisi muljeid ja muud huvitavat jagavad meiega Tuuli ja Elle Kaegi, Adriana Imeraj, Martin Laughlin, Anthony Vester, Zachary ja Mia Davis. Laste sõnumi edastajateks on emmed Ave Kaegi, Kristel Imeraj, Heli Laughlin, Aire Vester ja Natalja Davis.
Huvitaval kombel on kõik reisisellid seotud Eestiga ema kaudu ja nii külastatakse Eestis vanavanemaid, tädisid-onusid ning ema sõpru ja koolikaaslasi. Kõik lapsed on käinud Eestis mitu korda. Vahel reisitakse terve perega ja vahel ainult emade seltsis. Kamba peale kokku on Eestimaale peaaegu terve ring peale tehtud. Atlanta laste jalajäljed on jäänud maha Võrumaale, Põlvamaale, Põltsamaale, Pärnumaale, Valgamaale, Tallinnasse, Tartusse, Harjumaale, Lahemaale, Otepääle, Saaremaale, Hiiumaale, Kihnu ja Haapsallu. Lottemaa, Nõiariik, Liikluslinn, Ahhaa- keskus ja Paide ajakeskus on teada-tuntud lemmikkohad. Lastel on Eestis alati põnev ja tihe graafik!
Tuuli (5) ja Elle (3) said Eestit külastades tasapisi aru, et emme polegi ainus, kes seda imelikku keelt räägib. Eesti keele rääkijaid on teisigi!!! Reisi meeldejäävaim paik oli lastele Lottemaa, kus tegevust jagus hommikust õhtuni! Tüdrukud leidsid uusi sõpru mänguväljakutel. Samuti meeldis neile väga täditütar Sandraga mängida. Sandral olid Apple’i nägudega äpid! Ohh – Tuuli jumaldas teda! Elle seikles nagu kohalik erinevais paigus ringi ja suhtles inimestega kui tuttavatega. Kõige suuremaks üllatuseks olid Tuulile ja Ellele väiksed autod ja vanad majad. Mõlemad tüdrukud olid segaduses päeva, õhtu ja öö vahetumisega. Ööpäevaringselt oli sama sudune. Kuidas üldse otsustada, millal magama minna või miks üldse magama minna?
Tuuli ja Elle Munamäel
Tuuli ja Elle saavad eesti keelest päris hästi aru ja oskavad ka ise rääkida. Emme suhtleb nendega eesti keeles. Tihti kõlab jutt monoloogina ja vastused kipuvad olema ingliskeelsed. Eesti reisid on keeleoskusele alati kasuks olnud, sest siis räägivad Tuuli ja Elle rohkem eesti keelt ning õpivad juurde palju uusi sõnu. Ühest sõnast sattus Elle seekord suurde vaimustusse ja ta ei väsinud seda kordamast: “Uskumatu! Uskumatu! Uskumatu!”. Eesti sugulaste kõrvadele kõlas aga Elle uus lemmiksõna hoopis “Uss ja madu”!
Ave (endine AEK juhataja): Atlanta Eesti Kooli ja seal läbiviidavat tegevust seostavad Tuuli ja Elle eesti laulude, muusika ja teiste õpilastega. Keele õppimine ja kultuuri teadvustamine pole lihtne teises maailmanurgas. Aga iga tegevus, mis tutvustab, teadvustab ja arendab eesti keelt ja kultuuri, saab kunagi kroonitud kogemuse ja arusaamisega, et wow … „I have learned about it in Estonian school!“. Selliseid momente oli meie reisil mitmeid.
Martin (8) on juba paaril suvel mõned nädalad iseseisvalt Eestis vanaema seltsis veetnud. Paariks nädalaks sõidavad ka vanemad Martinile seltsi, nii et kokku saab ta Eestis oma poolteist kuud veeta. Martin peab Pärnut oma teiseks koduks; äratuntav ja omane on tema jaoks kõik – eesti õhk, mererand, eesti leib, kohupiim ja jaanipäev. Kuid endiselt on Martinile üllatav kuulda, et kõik inimesed räägivad ümberringi eesti keelt. Kodus räägib Martin isaga inglise keeles ja emaga eesti keeles. Ema Heli suureks rõõmuks poisi sõnavara pärast iga reisi aina paraneb. Martini eestikeelne lemmiksõna on pontšik, kuigi ema arvab, et see sõna on tegelikult venekeelne. Viimase reisi meeldejäävaim paik oli mamma Lydia (ema tädi) suvila Lahemaa Rahvuspargis ja meeldejäävaim sündmus oli Pärnu muusikafestival Weekend. Martinil on Eestis sõber ka: naabritüdruk Anete!
Adriana (4,5) vanaemal on maal maja koos suure aiaga, kus saab paljajalu ühest nurgast teise joosta. Adriana oli hommikust õhtuni väljas ja jäi hea meelega vanaema ja vanaisaga koju, kui ema ja isa tahtsid kuskile minna. Adrianale meeldis vanaemaga süüa teha ja rohelise salati jaoks sibulat, salatit ja muud vajalikku aiast korjata. Ja vanaisa tegi talle ATV peal sõitu! Adrianat võlusid eriti võililled. Need olid tal pidevalt näpus ja ta kamandas kõiki pärgi tegema. Saunaelamus meeldis Adrianale ka väga ja ta tahtis, et keegi talle igal õhtul sauna teeks.
Adrianale meeldis tohutult lodjasõit Emajõel, kus pakuti maitsvaid pannkooke maasikamoosiga ning kuuma jooki. Adriana tahtis sinna kangesti tagasi! Talle meeldis väga onulastega mängida. Nemad rääkisid eesti keeles ja Adriana nendega inglise keeles: keel ei olnud probleemiks! Adriana sõbrunes mänguväljakutel väga kiiresti ka võõraste lastega. Kus iganes ta kiike või ronimispulki nägi, sinnapoole ta jooksma pistis!
Külas käies imetles Adriana kodude erinevaid ja väikseid WC’sid. Ema Kristelile tegi see väga nalja, sest Adriana oli nendest heas mõttes väga vaimustatud. Eestis on USAga võrreldes kõik väiksem: Adriana küsis vanaema käest, et kus tal suurem telekas on!
Valged ööd tekitasid Adrianale segadust: igal õhtul üritas ta vanemaid veenda, et päev pole veel lõppenud ja tal on veel küllaga aega mängida. Magama minemisest ei saa veel juttugi olla!
Kristel: Ma üritan talle sisendada, et eesti keel on salakeel ja väga vähesed üldse räägivad seda keelt maailmas. Peale reisi on Adriana entusiastlikum kui ma temaga eesti keeles räägin ja ta tahab minust aru saada. Eestis viibides oli Adriana alati nii õnnelik kui nägi või kuulis midagi, mida ta oli Atlantas eesti koolis õppinud. Ta on õhinas ja ei jõua uut õppeaastat ära oodata. Kuigi reis oli mai lõpus, laulis ta hea meelega kõigile jõuludeks õpitud päkapikulaulu. Ta oli eriti uhke uue äraõpitud sõna “ripsmetušš” üle; veel meeldivad talle sõnad „nunnu, huulepulk ja Pläralära-Leenu“ (Adriana räägib palju). Talle meeldis Eestis ja ta tahab juba tagasi minna. Adriana soovib, et Eesti oleks lähemal.
Huvitav tähelepanek: pärast paaripäevast Eestis viibimist küsis Adriana: “What happened to all the brown people? I miss them.”
Zachary (10) ja Mia (8) viibivad tavaliselt Eestis 5-6 nädalat – ema Natalja sõnul jõuab selle ajaga nii piisavalt Hiiumaal paikne olla, kui palju ringi reisida ja uusi ja huvitavaid seiklusi läbi elada. Zakile meeldis väga Kihnu saar, sest ta sai kassipoegadega õues mängida ja hommikust õhtuni väljas vabalt ringi joosta ja mere ääres olla. Mia lemmikkoht oli tädi Anneli juures Suuremõisas.
Super kogemus on igal aastal Tallinna loomaaed, kus saab loomi paitada. Lastel on välja kujunenud juba kindlad sõbrad, kellega nad igal suvel koos mängivad. Zak ja Mia mängivad tädipoeg Karlaga, naabrilaste Hargo, Henri ja Elisabetiga. Nii Zakile kui Miale oli Eestis üllatuseks, kui väikesed on inimeste elamised.
Zachary ja Mia saavad Eestis olles ilusasti eesti keelest aru ja Zak läheb kohe esimesel päeval Eesti lainele ja on ka õele tõlgiks!
Mial võtab mitu päeva aega, enne kui ta on nõus rääkima; ta üritab Eestis olles ikka teisi lapsi inglise keelt rääkima panna. Paar aastat tagasi teatas ta kõva häälega, et tema on ikkagi “American girl!” ja tema räägib inglise keelt! Igal aastal õe-venna sõnavara laieneb, külalastega koos mängides õpitakse vahel vägagi huvitavaid sõnu juurde, mida emme kasutada ei luba. Aga Zaki arvates on kõige ilusam eestikeelne sõna „metsmaasikas“. Mia lemmiksõnad on „kass“ ja „jäätis“.
Zachary ja Mia peavad Atlanta Eesti Koolis käimist väga oluliseks, sest seal õpetatakse eesti keelt. Zak arvab, et kui sa tead kahte keelt, siis oled palju targem inimene. Ja Mia arvab, et tänu koolis õppimisele saab ta järgmisel Eesti reisil teiste lastega paremini suhelda.
Anthony ema Airega
Anthony (7) käis sel suvel Eestis tervelt kuu aega poole päeva kaupa lasteaias. Tagasi Atlantasse tulles purssis ta kõigi siinsete sugulastega eesti keeles rääkida (ka nendega, kes eesti keelt ei räägi). Tony eestikeelseteks lemmiksõnadeks ja -väljenditeks on „emme“, „tere hommikust“, „head ööd“ ja „hea poiss“. Anthony koduseks keeleks on inglise ja vene keel, natuke räägitakse ka eesti keelt. Reisilt jäi Anthonyle meelde kõige rohkem onudega mängimine ja Lottemaa ja suurimaks üllatuseks oli saunakogemus.
Anthony lemmikmängukaaslased olid tema onude pojad ja tütar, ja lemmiktoit olid metsmaasikad. Eesti kooli kohta arvab Anthony, et see on koht, kus eriti ei õpita, kuid kus saab kaasõpilastega lõbusalt aega veeta!
Tänaseks on Tuuli ja Elle juba järgmise seikluse ette võtnud – pere kolis augustis Prantsusmaale. Eestile on nad lähemal, meile siin Atlantas aga väga kaugel! Loodame väga, et nad varsti meile külla tulevad!
Sellised olid siis meie laste reisimuljed! Ootame huviga, mida teiste eesti koolide lapsed meiega jagada tahavad!
Põnevat, lõbusat ja tarkusest pungil uut kooliaastat! Atlanta Eesti Kool on tänaseks 2016/2017 õppeaastaga juba alustanud!
Tiina D’Souza
