Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul peaks rahva kestmajäämise ja sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tegelema inimeste lahkumise põhjustega, mitte tõstma pensioniiga.
Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup rääkis eelmise nädala reedel, et Eesti pensionisüsteem on jätkusuutlik eeldusel, et 2060. aastaks tõuseb pensioniiga 74. eluaastani ehk inimene saab pensionile 75-aastasena.
Simson märkis ERRi uu-disteportaalile, et statistikaamet tuli pensioniea tõstmise mõttega välja ilmselt kuivast kalkulatsioonist, kuidas säilitada väljarände tingimustes senine tööealiste ja pensionäride suhe.
Tema hinnangul peaks selle asemel, et leppida hoogustunud väljarändega ja hirmutada siiajäänud töötajaid vanaduspensioni pideva eestnih-kumisega, rahva kestmajäämise ja sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikuse tagamiseks tegelema põhjustega, miks inimesed lahkuvad.
“Arvestades, et ettepanek 2060. aastaks tõsta pensioniiga veel kümne aasta võrra mõjutab just tööturule sisenevaid noori, võib ka selliste seisukohtade levitamine anda emotsiooni, et Eestis ei saa töötaja väärilist tasu ega pensioni loota ja seega noori võõrsile suunata,” lisas ta.
Simsoni sõnul ei saa vanaduspensioni iga nii kergelt tõsta, sest Eesti inimeste keskmine eluiga on selgelt Euroopa Liidu lühemate seas ning tervena elatud eluiga vähenes 2012. aastal meestel 0,9 aasta võrra 53 aastani ja naistel 0,7 aasta võrra 57 aastani.
“Enamasti töötaks ka täna inimesed kauem kui ametlik pensioniiga, sest pensionid on meil madalad. Paraku saab takistuseks tervise või võimetekohase töö puudus,” sõnas Simson.
“Vägagi šokeerivalt võib inimestele mõjuda ka rahandusministri Jürgen Ligi kommentaar, kes soovitas pensioniea tõstmise mõttega lihtsalt harjuda. Tegemist on põhimõttelise probleemiga, mida ei saa lahendada viisil, kus pensioniiga tõstetakse nii kõrgele, et enamik inimesi selleni kunagi ei jõuagi,” lisas ta.
Simson ütles, et oludes, kus riigi tulud jäävad oma kodanike teenimiseks liiga väikeseks, tuleb kaaluda ümberkorraldusi, mis sellist situatsiooni muudaks. “Lisaks sotsiaalkulude katmisele on kindlasti vajalik ka raha suunamine projektidesse, mis aitavad investeeringuna riigile edaspidi maksuraha tuua – näiteks töökohtade loomise toetused, ettevõttete arendamise toetused jne.”
Tänane maksupoliitika võimaldab vaikset hääbumist
Simson tõi esile, et Oopkaup juhtis oma arvamuses tähelepanu ka ülisuurele väljarändele.
“Oludes, kus eelmisel aastal läks Eestist ära pea Haapsalu linna jagu inimesi, tuleb riigi maksu- ja tööturupoliitika üle vaadata, et sellist massilist lahkumist pidurdada. Eelkõige peame siin vaatama maapiirkondade olukorda – koolivõrku, transpordivõimalusi, töökohtade olemasolu jne. Riik peab aitama luua eelduseid, et inimestel oleks mugav elada ka väljaspool Tallinna jt suuremaid linnasid,” kommenteeris Simson.
“See, et tänane maksupoliitika võimaldab vaid vaikset hääbumist, pole vabandus,” märkis ta.
Tema hinnangul suurendaks oluliselt riigi tulusid ettevõtete tulumaksu kehtestamine või üksikisiku tulumaksusüsteemi muutmine astmeliseks. “Ettevõtetele 21% maksumäära kehtestamine võiks tuua riigieelarvesse lisaks umbes 250 miljonit eurot, teine samapalju võiks lisanduda astme-lisest tulumaksust. Neid vahendeid saaks kasutada töötavate inimeste heaks ja seega juba praegu parandada tööealise ja ülalpeetava elanikkonna suhtarvu,” selgitas Simson.
Tema sõnul on pensionisüsteem vaid üks osa riigist kui tervikust ning seda ei saa korda teha oludes, kus jätkub nii suur väljaränne.
VES/ERR
