3. novembril toimus Minnesota Ülikoolis kontsert, mille avas noor dirigent Kelley Sundin eesti muusikavalikuga.
Ülikooli naiskoori ja Eastview keskkooli naiskoori kõrgetasemelises esituses kuulis publik Konstantin Türnpu, Juhan Aaviku, Mihkel Lüdigu, Miina Härma, Eduard Oja ning Veljo Tormise loomingut. „On tõeliselt vahva näha Eesti kultuuri vilju siin, keset Ameerikat, ja veel nii kenasti kohelduna,“ kommenteeris üks publiku seas olnud kohalik eestlane, keda liigutasid ka ajaloo teemalised vahelugemised, mida koorilauljad saaliga jagasid.
See sündmus sai võimalikuks tänu Hildegard ja Gustav Musta nimelisele stipendiumifondile, võimaldades Kelley Sundinil kasutada Lakewoodis asuvast Eesti Arhiivist Ühendriikides pärit materjale, mis on hoiul Immigratsiooni Ajaloo Uuringute Keskuses. Ameerika eestlaskonna uurimiseks ettenähtud Mustade stipendiumile kandideerimisega on seotud palju piiranguid, mistõttu noor ameeriklanna Kelley on esimene ja ainus inimene, kellele see toetus määratud on, ehkki fond ise on peaaegu kümme aastat eksisteerinud.
Balti huvist sai Eesti huvi
Eelmise õppeaasta lõpul tekkis Minnesota Ülikooli muusikaosakonna magistrant Kelleyl huvi Balti muusika vastu ning ta pöördus noodimaterjali leidmiseks Wilsoni raamatukogu Ida-Euroopa ekspertide poole, kes suunasid ta Immigratsiooni Ajaloo Uuringute Instituuti. Seal tutvustati Kelleyle erinevaid Eesti kogusid, kus leidus muusikat. Kelley leidis sadu käsikirjalisi noote, mängis neid oma peas läbi ja valis peamiselt Erica Mäe ning New Yorgi Eesti Segakoori kogudest välja ligikaudu viiskümmend laulu lähemaks tutvumiseks.
Tänu Mustade stipendiumile avanes Kelleyl võimalus selle muusikalise materjaliga põhjalikumalt tegeleda ning ta otsustas oma magistritöö kirjutadagi eesti muusikakultuuri ning -ajaloo kohta. Kelleyl on unistus anda välja eesti koorimuusika kommenteeritud väljaandeid, mis sisaldaksid tekstide hääldusjuhendeid, tõlkeid ning avaksid kultuurilist konteksti. Kelley usub, et lisaks kõrgele muusikalisele tasemele on eesti muusikal ka praktiline väärtus: “Eesti koorimuusika struktuur ja harmoonia on väga sobivad solfedžo ja noodist laulmise õppimiseks ja mis oleks parem kui õppida laulmist kultuuri kaudu, kus laulmine mängib olulist rolli nii ühiskonnas kui inimeste identiteedis.“ Kelley nimetabki Eesti kultuuri suisa laulvaks kultuuriks.
Teekond kraadini ja edasi
Magistrikraadi saamise eelduseks on oma uurimisteemaga seonduva dirigeerimisprojekti edukas sooritamine. Laupäeval Ted Manni saalis toimunud kontsert oligi Kelley jaoks ühtlasi ka eksam. Kelley järgmiseks sammuks teel kraadi poole on 19. novembril Immigratsiooni Ajaloo Uuringute Keskuses aset leidev loeng, kus ta tutvustab oma uurimistulemusi akadeemilisest vaatevinklist.
Kelley on võtnud omale südameasjaks nii vanemat kui uuemat Eesti koorimuusikat rahvusvahelisel areenil tutvustada ning muuta see hõlpsamini kättesaadavaks:“Minu lauljate jaoks oli eesti muusika esitamine tõeline elamus. Neid ergutas teadmine, et nad esitavad kunsti, mis on pannud inimesi mõtlema.“ Jaanuaris on Kelleyl plaanis Eestit külastada ning jätkata eesti muusika tutvustamise tööd nii dirigendi kui kultuuriloolasena.
Maarja Merivoo-Parro
Maarja Merivoo-Parro on Ameerika eestlaste ajaloo uurija ning elab sel õppeaastal Minnesotas, kus töötab Immigratsiooni Ajaloo Uuringute Keskuses olevate eesti materjalidega.
