8. oktoobri Pärnu Postimees kirjutas rikkalikest sisemaalingutest, mis tulid ilmsiks Pärnumaal Voltveti mõisa 1830. aastal ehitatud häärberis. Maalingud üllatasid isegi erialatudengite õppejõude, kes äsja lõpetasid siseviimistluse uuringud ja koostavad novembri lõpuks restaureerimise kava.
“Eesti kontekstis on see erakordselt lopsakas maaling, kõik seinad on olnud maalitud, nii uhkeid on mõisates vähe. See on väärtus, mida tasub säilitada,” kinnitas Hilkka Hiiop, kes on kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna maalikonserveerimise stuudio juhataja.
Eelmise nädala algusest on Voltveti mõis täidetud kunstiakadeemia ja Tartu kõrgema kunstikooli 45 tudengiga, kes kiht-kihilt on eemaldanud seinavärvi ja selle alt välja toonud kaunid hästi säilinud maalingud, stukk-kaunistuste peensuse ning uste rosetid. Ja jõudnud treppide seintel algse müüritiseni, et teada, kust ja kuhu need esialgu olid ehitatud ja milliste vahepeal kinnimüüritud ustega olnud ühendatud. Ruumide plaane on aastakümnetega muudetud ja remontigi tehtud tänapäevaste materjalidega, nii et mõnelgi juhul on tulnud kipsplaati auk puurida, et asjatundja pilguga selle all lage või seina näha.
Võrdlusena on restaureerimise eriala õppejõududel kasutada arhitekt Rein Raie 1980. aastate keskel tehtud saali ja vestibüüli taguse saali seinte sondaaži tulemused ning kunstiteadlase Krista Kodrese sellekohane dokumentatsioon. Aga vahepeal on sondaažid mingil põhjusel kinni kaetud ning veel hullem, osa maalinguid maha raiutud ja tsementkrohviga kaetud, et seinapind oleks ühtlane.
“Paruni kabinet on üleni maalitud, need on ilmselt 19. sajandi lõppu kuuluvad väga peened maalingud, väga dekoratiivsed ja hämmastavalt hästi säilinud,” näitas Hiiop erksaid värvipaljastusi seintel.
Hiiopi jutu järgi on need sarnased lähedal asuva Kõpu mõisa häärberi maalingutega, selle põhjus võib olla parunite sugulus ja sama stii-li meistri kasutamine.
Häärberile ehitati kolmas korrus pärast 1925. aastat, kui sellesse loodi Voltveti metsakool, hilisem Tihemetsa tehnikum. Praegu Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskohas on renoveerimiskava järgi plaanis ülemine korrus lammutada, seepärast oli praktikal tudengite üks ülesandeid uurida teise korruse lagesid, et saada aimu, kas need on originaalsena säilinud ja kas seal leidub maalinguid või kaunistusi, mis ümberehitamisega alles jäid.
VES/PP
Meeldivate leidude mõis
“See on üsna meeldivate leidude mõis,” möönis dotsent Heli Tuksam, kes on Tartu kõrgemas kunstikoolis maali ja maalingute restaureerimise osakonna juhataja, jälgides, kuidas tudengid saali laes stukk-kaunistusi puhastavad.
“Stukid on selle lae eripära, kuigi siin on kasutatud väga kummalist kooslust, sest seina ja lae vahe on ääristatud puiduga, puit ja kips koos on veidi kummastav,” mainis Tuksam, kelle arvates peosaali dekoor pärineb 19. sajandi keskelt või teisest poolest ja on ilmselt Venemaalt pärit meistri töö.
“Praktika sellisel objektil on õppeprotsessis väga oluline, tudengitel on suur vastutus ja õhtud on meil läinud pikaks, südaööni välja,” ütles Hiiop, kelle sõnutsi on hämmastav avastus olnud seegi, et saali seinte viimase maalingud on tehtud hinnanguliselt 1950. aastatel. Nende alla jääb kaks maalikihti, millest esimene on balli- ja peeglisaali seintele tehtud tõenäoliselt mõisa ehitamise ajal, ja need on mõisas leitud maalingutest kõige varasemad. Järgmine, ilmselt 1930. aastatel tehtud, kordab põhimõtteliselt esimest, kuid pole nii hästi avatav nagu esimene, kõige varasem kiht.
Voltveti mõisa häärberi muinsuskaitselisi uuringuid toetab kultuuriministeerium mõisakoolide riiklikust programmist. Samast programmist eraldati raha häärberi trepilõvide taastamiseks ja toetust saavad muudki ajaloolise kompleksi säilitamise ja taastamisega seotud ettevõtmised.
