Esmakordne kogemus oli astuda aurulaeva pardale. "Admiral", mis praegu Tallinna vanasadama kai ääres restoranina toimib, ehitati 1955. aastal Peterburis (tolleaegses Leningradis) ja sõitis 40 aastat puksiirina Läänemerel Peterburist Ham-burgini. Paiga valik polnud juhuslik. Enamik esitletava raamatu lugusid on just paadipõgenike lood.
Esmakordne kogemus oli ka saabuda raamatu esitlusele, kus polnud näha ühtegi raamatut! Vähemalt mitte käeshoitaval kujul. Raamatut on võimalik lugeda kergete väikeste infokandjate, laserplaadi ja USB pulga pealt ja nende kaudu on võimalik teost ka vanale armsale paberile väljatrükkida.
Kuna mitmed lugude autorid on kõrges eas kaasmaalased, kes ülemaailmselt laiali pillutud, küsisin lugudevõistluse projekti koordinaatori Marge Sassi käest, kas raamatu elektrooline kuju on nende jaoks probleem. Ta vastas, et enamik lugusid olid e-posti teel saadetud, nii et vanus ei ole mingiks piiranguks inimeste arvutiajastuga kaasatulemisel ja -elamisel.
Esitlus algas intervjuuga. Marge Sassi esitas küsimusi oma kolleegile Oslost William Kweku Paintsilile. Ghanast 14 aasta eest tema enda sõnul "armastuse migratsiooni" kaudu Norrasse elama asunud mees on sealse NORCO ehk Norwegian Cultural Orientation Programme'i koordinaator ja nõustab sealseid põgenikke. Teisena jagas põgusalt oma muljeid Eestisse tagasi siirdumisest Viljandis sündinud ja Saksamaa kaudu USAsse elama asunud Ilvi Jõe-Cannon. Tema jaoks on praegune elujärk "uus elu vanal kodumaal", millest võiks ka kirjutada. Tegemist on ikka selle sama kohanemise, kohati mitte omaks võtmise (nagu pärast sõda võõrsilgi) ja sulandumise ehk lõimumisega uude ühiskonda. IOM (International Organization for Migration) Eesti esinduse mõte antud projekti, k.a. lugude võistluse läbiviimisel oli teatud määral paralleelide tõmbamine kunagiste ja tänapäevaste põgenenike vahel. On küll olud ja liikumissuunad erinevad, kuid tänapäeva Eesti avalikkus vajab teadlikkuse ja sallivuse tõstmist nii sõjakeerises Eestist põgenenud oma inimeste, kui ka tulevikus Eestisse võimalikult varjupaika otsivate, teiselt maadelt pärit põgenike, pagulaste ja immigrantide suhtes. Projekt, mille raames võistlus korraldati kannabki nime "Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: põgenikud, pagulased ja immigrandid" ehk PAREM. Projeki kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Järgnes konkursi "Elust uuel kodumaal" võitjate väljakuulutamine ja e-raamatu esitlus. Laekunud oli lähemale 40 kirjatööd, eestikeelseid lugusid hindas 5 ja ingliskeelseid 4 inimest. Kiiduväärse põhjalikkusega tehti lisaks intervjuu võitjaautorite või nende esindajatega, mis on ära toodud iga loo sissejuhatusena. E-raamatu avalugu, mis pälvis 1. koha eestikeelsete lugude kategoorias kannab pealkirja "Võõramaa libedal jääl". Autoriks on Torontos elav Mari Ann Tammark (55), (sündinud Tombak) ning see on ühtlasi tema Väike-Maarjas sündinud isa ja Hiiumaal sündinud ema lugu. Teine koht eestikeelsete lugude kategoorias "Pagulasena Ameerika Ühendriikides" läks Aire Kolbre Salmrele (75), pärit Tallinnast, kes hetkel elab Norwalk, Connecticutis ja kolmas koht loole pealkirjaga "Venemaalt Eestisse", mille autoriks Valentine Treiman (94), pärit Võrust, kelle praegune elukoht on California.
Parima lõimumisloo auhinna sai noor autor, Abhaasiast pärit ja praegu Tartus elav ja õppiv Arnold Rutto (25), kelle esivanemad rändasid Abhaasiasse 130 aasta eest. Eesti keelt valdav noormees on nüüd pere algkodusse ringiga tagasi jõudnud. Loo pealkirjaks on "Elukogemus, ootus ja lootus". Raamatusse pääses veel äramärkimist väärinud lood: "Elu uuel kodumaal", autoriks Tartust pärit ja praegu Austraalias elav Inno Salasoo (82); "Kodumaalt lahkumine 20. septembril 1944. a.", autoriks Pääskülast pärit ja oma elupäevad USAs lõpetanud Frieda Orav (1908-2004), kelle poeg Mihkel Orav oma ema loo edastas; "Minu aastad Rootsis", autoriks Läänemaalt pärit ja Trollhättanis Rootsis elav Ilmar Soondra (91) ja "Kuidas seda alustada?", mille kirja pannud Tallinnast pärit, USAs elav Alla Mägi (90).
Esimese koha ingliskeelsete lugude kategoorias pälvis Lembit U. Lilleleht, algselt Pärnust pärit ja nüüd Charlottesville Virginias elav 81-aastane mees looga "Onward and Upward or In Quest of a New Homeland". Teise koha vääriliseks peeti lugu "The Story of Alexander Lestal Written by his Granddaughter Tania Lestal". Tania Lestal (35) on Austraaliast pärit ja elab hetkel Saksamaal. Kolmanda kohaga ingliskeelsete lugude seast pärjati "The Mystique of Owning Four Wheels", autoriks Tallinnast pärit, hetkel Pearson Texases elav Arved Plaks (78). Kogumikus leidis koha ka äramärgitud lugu "Escape", mille autoriks Põltsamaalt pärit Maie Kaarsoo Herrick (75), kes hetkel elab Californias. Maie "kaasautoriks" on tema kadunud isa, Winnipeg Manitobas elanud Alfred Kaarsoo. Tasub mainida, et lugusid ilmestab ka fotomaterjal.
"2011. aastal esitati Eestile 74 varjupaigataotlust, millest 11 said positiivse vastuse. Need inimesed alustavad meie kõrval oma igapäevast teed Eestis," teatab IOM Eesti esindus. Nagu võistlust koordineerinud Marge Sassi, sobib lõpetuseks tsiteerida eestikeelse võidutöö autorit Mari Ann Tammarki: "Juured on pikad, aga iga taim kasvab nii nagu olukord lubab või võimaldab."
Olete kutsutud tutvuma Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esinduse võrgulehega www.iom.ee ja PAREM projektiga lähemalt (www.iom.ee/parem). E-raamat on nüüd tasuta alla laaditav järgmiselt aadressilt http://iom.ee/parem/sundmused .
Riina Kindlam,
Tallinn
